• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Männik: finantsinspektsioon vajab tugevdamist

    Eesti Panga juhtkonnas verevahetuse teinud keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik, kelle ametiaeg lõpeb järgmise aasta juunis, soovib teha sama finantsinspektsiooni nõukogus ja tuua sinna kommertspanganduse kogemusega inimesi – eelkõige Erkki Raasukest.

    “Pangandusküsimused on terves Euroopas nüüd mingi aeg olnud selleks, mille üle tuntakse muret. Meil oleks vaja äärmiselt tugevat järelevalveorganit ka Eestis,” ütles Männik. “Tuleb institutsioone tugevdada. Näiteks finantsinspektsioonis on vaja inimesi, kes tunnevad kommertspangandust. Sellised inimesed on Erkki Raasuke, Indrek Neivelt, Priit Põldoja,” loetles ta.
    Äripäeva andmetel tehti hiljuti Erkki Raasukesele ettepanek asuda finantsinspektsiooni nõukogusse, kuid Raasuke polnud nõus seda ametit vastu võtma, kui tal ei lubata inspektsiooni juhtkonnas muutusi teha. Raasukese kandidatuuri vastu on olnud toimetuse teada ka Reformierakond.
    Raasuke jäi napisõnaliseks. Pärast pikka mõttepausi vastas ta: “Mul ei ole sellel teemal ühtegi kommentaari anda.” Ta lisas, et talle kehtib praegu Swedbanki tippjuhtkonda kuulumisega seoses konkurentsikeeld ning selle tingimused ei võimaldaks seda kohta vastu võtta. “Seega ei ole mõtet siia mingisugust spekulatsiooni lisada, ma ei saaks seda teha nii või teisiti,” selgitas Raasuke. Ta ei soovinud avaldada, kui kaua konkurentsikeeld kestab.
    Äripäevale teadaolevalt oli Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik valmis Swedbanki juhtidega Rootsis kõnelusi pidama, et konkurentsikeeld enne tähtaega tühistada.
    Finantsinspektsiooni nõukogu reformierakondlasest liige Valdo Randpere ütles, et tema ei ole Erkki Raasukese kandidatuurist teadlik. Randpere ametiaeg saab läbi 1. juulil ning tema on inspektsiooni nõukogusse määranud Eesti Pank.
    Nõukogu liige Matti Klaar ütles, et ei saa seda teemat kommenteerida. “Ma ei kinnita ega saagi seda kinnitada,” vastas Klaar küsimusele, kas info võimalike uute nõukogu liikmete kohta vastab tõele. Klaari sõnul on ka praegu inspektsiooni nõukogus panganduskogemusega inimesi, näiteks Eesti Panga praegune president Ardo Hansson.
    Finantsinspektsiooni nõukogu esimees ja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas samuti, et ei tea võimalikest muudatustest nõukogus midagi. Ligi sõnul pole tema käest arvamust küsitud ja tema ei ole ka otsustaja. “Küll aga seostan selle küsimuse Jaan Männiku hiljutise omapärase intervjuuga, kus ta ütles, et finantsinspektsioon käib Eestile üle jõu ja et selle nõukogus pole kedagi, kes oskaks teha pangajärelevalvet. Olgu seepeale märgitud, et inspektsiooni nõukogu ei tegele järelevalvega ega tohi juhatuse tegevusse sekkuda,” selgitas Ligi.
    Raasukese seotus Swediga võiks tekitada küsimusi. Ligi märkis, et peab Erkki Raasukesest väga lugu, aga tema teada ei ahvatle Raasukest koht inspektsiooni nõukogus. Raasuke oli hiljuti seotud suurima järelevalvatava pangaga – Swedbankiga – ning see võiks Ligi sõnul tekitada õelaid küsimusi.
    Endine hansapankur Priit Põldoja tänas Jaan Männikut komplimendi eest, kuid märkis, et ta on ise järelevalvatav, seega ei ole tal võimalik praegu nõukogus olla. Põldoja on nimelt omanik ja aktiivne mitmes ettevõttes, mis on finantsinspektsiooni järelevalve all – Lamu Investeeringud OÜ, Cofi Investeeringud OÜ, Maksekeskus Holding OÜ, ETK Finants AS.
    “Seni kaua, kui inimene on aktiivselt selle sektoriga seotud, ei saa ta järelevalve nõukogus olla,” ütles Põldoja. “Loomulikult, kui inimene on olnud aastaid selles sektoris ja tal ei ole selles enam aktiivset rolli, siis sellise kompetentsi lisamine ei ole halb.”
    Põldoja hinnangul on finantsinspektsiooni nõukogu suhteliselt pädev ja korralik ning inspektsioon on suures pildis Eestis head tööd teinud. “Alati on võimalik nendega kommunikatsiooni pidada ja minu vaatenurgast on nad olnud konstruktiivsed koostööpartnerid,” tõdes ta.
    Kui rääkida kitsaskohtadest, siis peab Põldoja sõnul arvestama sellega, et meie majandus ja finantssektor tervikuna on väga väiksed. “Igalt poolt Euroopa Liidust tulevad peale regulatsioonid, mida viiakse siin suure usinaga ellu. Need kahjuks pigem pärsivad arengut. See on see koht, kus finantsinspektsioon võiks vaadata turu arengu perspektiivi nurgast, kas kõiki globaalse turu regulatsioone on võimalik meie konteksti tõlgendada. Inspektsiooni eesmärk peaks olema nii järelevalve kvaliteet kui ka see, et tuleks uusi ettevõtmisi ja turg areneks,” selgitas Põldoja.
    Indrek Neiveltit ei õnnestunud Äripäeval tabada.
    Kessler: järelevalve pole nõukogu rida
    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et seaduse järgi ei olegi nõukogu otseseks ülesandeks järelevalve krediidiasutuste üle. Seda teeb inspektsiooni juhatus.
    Jaan Männik on viidanud sellele, et finantsinspektsiooni nõukogu on ebapädev ja sinna oleks vaja kommertspanganduse kompetentsi. Kuidas Teile tundub? Finantsinspektsioon on Eesti Panga ja riigi ühisasutus. See väljendub ka juhtimisstruktuuris, on kahetasandiline juhtimine: nõukogu ja juhatus. Nõukokku kuuluvad ametikoha järgi rahandusminister, kes on nõukogu esimees, ja ametikoha järgi on ka Eesti Panga president nõukogu liige. Ülejäänud neli liiget nimetatakse järgmiselt: kaks liiget nimetab valitsus ja kaks liiget nimetab Eesti Panga nõukogu Eesti Panga presidendi ettepanekul. Nõukogu valib inspektsiooni juhatuse.
    Kas inspektsiooni nõukogus peaks paika panema selle, millised inimesed peavad nõukogus olema? Maailmas on erinevaid mudeleid, kuidas on keegi finantsjärelevalves esindatud. On mudel, kus turg ei ole esindatud, on mudel, kus on turg esindatud. Eesti mudel on selline, et on esindatud riigi ja Eesti Panga nimetatud isikud. Siiani ei ole need olnud turuosaliste esindajad. Nimetajate vabadus on määrata nõukokku inimesi, kes vastavad seaduse kriteeriumitele: teovõimeline Eesti kodanik, kellel on akadeemiline haridus, laitmatu reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.
    Finantsinspektsiooni põhiülesanne on valvata kommertspankade järele. Jaan Männiku hinnangul ei ole praegu see nõukogu pädevuses. Kas peaks seda tugevdama? Enda tööd on raske hinnata. Oleme ­Euroopa Liidu järelevalvesüsteemi osa. Mulle ei ole välishindajate poolt kõrva ja silma jäänud, et midagi oleks Eestis kapitaalselt valesti.Seaduse järgi ei olegi nõukogu otsene ülesanne järelevalve krediidiasutuste üle. Nõukogul on kolm keskset juhtimise ja järelevalve rolli: kinnitada strateegia, eelarve ja valida juhatus ning valvata tema tegevuse järele. Inspektsiooni nõukogu ei osale igapäevases järelevalves, seda teeb juhatus.
    Inspektsioon olgu muutusteks valmis
    Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul tuleb Euroopa Liidu otsuste järel olla valmis ka Eestis süsteeme muutma. “Mina usun, et poole aasta jooksul me näeme, kuhu suunas see asi liigub,” rääkis Männik. “Selles kontekstis tuleks üle vaadata finantsinspektsiooni organisatoorne positsioon Eestis. Kas see, mis jääb inspektsiooni alles, peaks olema Eesti Pangaga rohkem või vähem seotud, sest osaliselt lähevad finantsinspektsiooni ülesanded Euroopa Keskpangale.”Valitsusjuhid leppisid Brüsselis kokku, et ühtse pangandusjärelevalve järel on järgmine samm kriisihaldusmehhanism.
     
    Kes on kes
    Kolme liikme volitused lõppemas
    Finantsinspektsiooni nõukogu
    esimees Jürgen Ligi, rahandus­minister, Reformi­erakond
    Ardo Hansson, Eesti Panga juht, nõukogus ametikoha tõttu
    Madis Müller, Eesti Panga asepresident, alles ametisse nimetatud
    Veikko Tali, rahandus­ministeeriumi kantsler, volitus lõpeb 15.08.2013
    Matti Klaar, kindlustus­asjatundja, volitus lõpeb 15.08.2013
    Valdo Randpere, Riigikogu ja Eesti Panga nõukogu liige, volitus lõpeb 01.07.13
     
     Tasub teada
    Millega tegeleb finantsinspektsioon
    finantsjärelevalve eesmärk on aidata kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele, selgitada tarbijatele riske ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks.
    Töö tulemused aastal 201227.09Tunnistas kehtetuks Parsum Partners ASile antud makseasutuse tegevusloa, kuna äriühingu tegevus ei vastanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuetele. Samuti on ettevõte esitanud finantsjärelevalvele ebaõigeid andmeid ning rikkunud kehtestatud omavahendite normatiivi.
    26.11 Trahvis 11 000 euroga Nordea Pensions Estonia ASi, sest fondivalitseja rikkus oma kodulehel investeerimisfondide seaduse sätteid, mille kohaselt fondide kohta avaldatav teave ei tohi olla vale.Trahvis 11 000 euroga LHV Varahaldust investeeringute aruannetes valeandmete esitamise eest.
    10.12 Trahvis 14 000 euroga EEREIF Managementi (endine Gild Property Asset Management AS) avalikustamiskohustuse rikkumise eest.
     
    Kommentaar
    Meil on inspektsiooni nõukogusse sadu pädevaid laitmatu renomeega inimesi
    Olari Taal, ettevõtjaNii kaua, kui on Eestis olemas igasugused röövellikud kiirlaenud, SMS-laenud jne, nii kaua ei ole finantsinspektsioon oma tööd korralikult teinud. See on väike näide finantsinspektsiooni haldusala probleemidest. Sellelaadsete asjade tagajärjed maksab “päeva lõpuks” kinni maksumaksja sotsiaaltoetuste kaudu. Pidanud inspektsiooniga maha eduka kohtulahingu, pole ma siiski nende suhtes objektiivne, mille tõttu pole minutaolisel sobilik finantsinspektsiooni teemat pikemalt lahata.Aga Jaan Männik hakkab õigest otsast pihta. Kui sa tahad organisatsiooni muuta, siis peab organisatsiooni nõukogu püstitama organisatsioonile praegusest teistsugused ülesanded.Praeguses muutuvas Euroopa finantskeskkonnas peaksid olema finantsinspektsiooni nõukogus väga pädevad inimesed. Finantsinspektsioon ei pea mitte PR-tegevuse kaudu näima efektiivse ja kompetentsena, vaid seda ka olema.Iga kontrollorganisatsioon olgu kontrollitavate jaoks, mitte vastupidi. Meil on pädevaid inimesi, neid on ikka sadu, kelle hulgast valida, kommertspankades on olnud ja on palju tarku ning laitmatu renomeega inimesi. Kui aga nõukogu ei ole pädev, siis ei ole pädev ka organisatsioon.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.