Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OECD soovitab Rootsile kõrgemat kinnisvaramaksu

    Nii nagu Eesti peaministrile, ei meeldi ka Rootsi peaministrile OECD soovitatud maksumuudatused – eriti kinnisvaramaks, millele Fredrik Reinfeldti sõnul ei ole Rootsi avalikkuse toetust.

    Eile Rootsi majandusest värske analüüsi avalikustanud OECD viitas riskide seas mullistustele Rootsi kinnisvaraturul, milles võib oma osa olla valitsuse maksupoliitikal.
    “Madalad kinnisvaramaksud on aidanud kaasa kinnisvarahindade tõusule. Ehkki see on poliitiliselt raske, tuleks elamud kõrgemalt maksustada, et see enam sarnaneks teist tüüpi varade maksustamisega,” kirjutas OECD, pakkudes alternatiivina välja eluasemelaenu intresside maksuvabastuse kaotamise.
    Uusi meetmeid pole vaja. Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt leidis, et need soovitused lähevad liiga kaugele ning sunniksid liiga paljusid rootslasi oma isiklikku eelarvet ümber tegema.
    Kommenteerides ajakirjanikele OECD värsket raportit, ütles Reinfeldt, et valitsuse hinnangul piisab nendest meetmetest, mis kinnisvaraturu jahutamiseks on juba rakendatud. Nagu on olnud piiri kehtestamine, kuhu maani vara väärtusest võib küündida selle vara soetamiseks võetav laen.
    Reinfeldt möönis, et kinnisvaramaks on paljude majandusekspertide “lemmikmaks”, kuid et Rootsi avalikkuse toetust sellisele maksule ei ole, vahendas Rootsi majandusleht Dagens Industri.
    Ka raporti tutvustamisel osalenud Rootsi rahandusminister Anders Borg ei toetanud OECD maksuettepanekuid, leides, et see võib kinnisvara hindadele liiga negatiivselt mõjuda.
    “Me tahaksime näha seda, et hinnad kinnisvaraturul pigem paigale jääksid, kui alanema hakkaksid,” ütles Borg.
    Rasked laenukoormad. Mure kinnisvaraturul toimuva pärast on olnud põhjus, miks Rootsi keskpank pole tahtnud rohkem kärpida baasintressi määra, ehkki majandusprobleemid Euroopas on järjest enam negatiivselt mõjutamas ka Rootsi majandust.
    Rootsi majapidamiste laenud ulatuvad praegu 173%-le kasutada olevast tulust võrreldes 90%ga 1990. aastatel ning keskpank pole tahtnud laenuraha intressikärpega veelgi odavamaks teha.
    Ka OECD hoiatas, et kui töötuse määr riigis kasvab, intressimäärad tõusma või kinnisvara hinnad alanema hakkavad, võivad kinnisvaraturult ja rootslaste kõrgest laenukoormusest johtuda olulised riskid. Eriti olukorras, kus enamus laene on fikseerimata intressiga.
    “Pikka aega kestnud hindade tõus (kinnisvaraturul – toim) kätkeb riski, et hinnad märkimisväärselt alanevad, nagu see on juhtunud paljudes teistes OECD riikides,” nenditakse raportis.
    Riskikoht on ka Rootsi suur pangandussektor, mille varad ületavad riigi SKP enam kui 400%. Lisaks kapitalinõuete tõstmisele ja riskikaalude ülevaatamisele, mida OECD heaks kiitis, on põhjust pankade finantseerimise seisukohast värske hinnang anda ka valuutaturu riskdele.
    Riskikoht on ka Rootsi kõrge tööpuudus, mis ei ole kriisi taandudes alanenud ja on eriti noorte seas hoopis tõusnud. OECD prognoosi järgi saab tööpuudus tuleval aastal 7,9% tasemel tipust läbi. Ühe meetmena tööpuuduse vähendamiseks soovitas OECD Rootsil üle vaadata kollektiivlepingutega kõrgeks läinud miinimumpalgad.
    Samas ei ole kahtlust, et Rootsi majandusel on muu Euroopaga võrreldes viimastel aastatel suhteliselt hästi läinud. Ka oma värskes prognoosis jääb OECD oluliselt optimistlikumaks kui mitu Rootsi kodumaist analüütikut. Kui Rootsi ettevõtjaid koondava organisatsiooni Svenskt Näringsliv eile avalikustatud konjunktuuriprognoosis ennustatakse sügisel alanud tööstuse vähikäigu jätku ning majanduskasvu aeglustumist tuleval aastal vaid 0,3%, siis OECD prognoosis tuleval aastal Rootsile 1,9% suurust SKP kasvu, mis 2014. aastal kiireneb 3%-le.
    Kui aga kui inflatsioonisurve ja majandusaktiivsuse alanemine kestab kauem või on arvatust suurem, on Rootsis nii valitsusel kui ka keskpangal ruumi majandust ergutada. Ja seda soovitab OECD teha.
    Oodata intressikärbet. Täna hommikul annab Rootsi keskpank teada intressiotsuse. Agentuuri Bloomberg küsitletud 16 analüütikust prognoosisid kõik ühe erandiga, et Rootsi keskpank täna enim jälgitud baasintressi määra vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra kärbib. Nordea panga analüütiku Annika Winsthi hinnangul järgneb sellele veebruaris veel teinegi kärbe.
    Borg möönis eile, et tänu riigi rahanduse tugevale seisule on vajadusel võimalik majandust stimuleerida. Ent osa püssirohtu tuleb tallele jätta.
    “Meil on ruumi tegutseda, kuid on ka põhjust ettevaatlikuks jääda,” ütles Borg, pidades silmas, et kui kriis jääb arvatust pikemaks, võib tekkida vajadus majandust ergutada ka 2015. ja 2016. aastal.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.