• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink refinantseeris 440 miljonit laenu

    Tallink teatas börsile, et võttis 440 miljonit eurot laenu varasemate laenukohustuste refinantseerimiseks.

    Finantseerimise korraldasid Nordea Bank Finland Plc, DVB Bank, Danske Bank A/S, KfW IPEX Bank GmbH, AS Swedbank, Skandinaviska Enskilda Banken AB ning HSH Nordbank AG. Laenu makse- ning tagatisagent on Nordea Bank Finland Plc. Muutuva intressimääraga laenu tagasimaksete lõpptähtaeg on viis aastat.
    Uut laenu kasutatakse täies ulatuses olemasolevate laenukohustuste tagasimaksmiseks. Ennetähtaegselt makstakse tagasi neli varasemalt sõlmitud laenu, sealhulgas seni suurima, Silja Line’i ostu ajal võetud laen. Lisaks makstakse tagasi täielikult kõik 2009 aastal sõlmitud laenulepingute muudatustega edasilükatud põhisummad.
    Tehingu tulemusel vähenevad kontserni laenude aastased tagasimaksed lähiaastatel ning suureneb finantsiline paindlikkus. Pärast tehingut on kontserni kõikide laenude lepingujärgsed tagasimaksed lähiaastatel ning tagasimaksete muutus seni kehtinuga alljärgnev:
    Varasemate lepingute kohaselt pidanuks Tallink tuleval aastal maksma tagasi 232 miljonit eurot laenu, kuid uue lepingu alusel vaid 106 miljonit eurot. 2014. aasta laenumaksed kasvasid 101 mln eurolt 106 miljonile. 2015. Aastal vähenes laenumakse 144 mln eurolt 106 mln eurole. 2016. aastal kahanes laenumakse 175 mln eurolt 136 miljonile eurole.
    Laenu garanteerivad AS-i Tallink Grupp tütarettevõtted Tallink Sea Line Ltd, Tallink Victory Line Ltd, Tallink Ltd, Tallink Autoexpress Ltd ja Tallinn Swedish Line Ltd. Laenu tagatisteks on loetletud ettevõtetele kuuluvad laevad.
    Tehingu tulemusel kontserni intressikulu oluliselt ei muutu ning jääb 2013 aastal eeldatavasti väiksemaks kui 2012. aastal.
    Varasemate laenude ennetähtaegsest tagastamisest tulenevalt kantakse kuludesse nimetatud laenudega seotud korraldamiskulude jäägid, mida amortiseeriti lineaarselt laenuperioodi jooksul ja mille tulemusel tekib 2012 majandusaasta 4 kvartalis ühekordne finantskulu summas 3,2 miljonit eurot.
    Viimase 12 kuuga (kuni 30. sept 2012) on Tallink Grupi intressikandvad kohustused langenud ligi 150 miljoni euro võrra, 1011 miljonilt 862 miljoni euroni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.