• OMX Baltic−0,28268,83
  • OMX Riga−1,36913,47
  • OMX Tallinn−0,291 743,07
  • OMX Vilnius−0,51995,08
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,38 223,75
  • Nikkei 225−0,0139 594,39
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,6
  • OMX Baltic−0,28268,83
  • OMX Riga−1,36913,47
  • OMX Tallinn−0,291 743,07
  • OMX Vilnius−0,51995,08
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,38 223,75
  • Nikkei 225−0,0139 594,39
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,6
  • 18.12.13, 13:10

Ansip: väiksem SKP kasv ei pruugi eelarve laekumistele mõjuda

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei pruugi prognoositust väiksem järgmise aasta majanduskasv vähendada eelarvelaekumist.
Riigikogu infotunnis vastas Ansip keskerakondlase Kadri Simsoni küsimusele järgmise aasta majandusprognoosi kohta. Simson viitas asjaolule, et valitsus võttis eelarve koostamisel aluseks prognoosi, mis ennustas majanduskasvuks 3,6%. Päev pärast eelarve lõpphääletust ütles Eesti Pank, et järgmisel aastal on majanduskasv protsendi võrra väiksem ehk 2,6%.
Ansipi sõnul võib reaalkasvu prognoos mõjuda eelarve laekumistele, aga ei pruugi seda teha. Ka tänavu on majanduse reaalkasvu prognoosi korduvalt alandatud, aga eelarve laekumised on päris head, põhjendas ta.
"Makse on laekunud terve protsendipunkti võrra rohkem, kui me oleme kavandanud. Prognoose muudetakse pidevalt. Eelarvet tehes võetakse arvesse viimane teadaolev prognoos ja selle põhjalt langetatakse ka otsused," selgitas peaminister. Ta möönis, et prognoosid ei võimalda kõike ette näha.
Ansip tõi näited eelarvete kohta aastate lõikes. Meil on olnud eelarveid, mis vastuvõetuna on olnud küll tasakaalus, kuid eelarveaasta lõpus on arvestatav defitsiit, sõnas ta.
Näiteks 1999. aasta eelarve oli lõpuks sisemajanduse kogutoodangust defitsiidis 3,5%. Samas on meil küllaga olnud eelarveid, mis on tasakaalulistena vastu võetud, aga aasta lõpus on märkimisväärne ülejääk, nt aastad 2005-07. Erinevus eelarves võib ulatuda kuni 3%ni, selgitas peaminister.
Alates kriisi lahvatamisest Euroopa Liidu tasandil on pööratud põhitähelepanu ikka struktuursele tasakaalule ja vähem nominaalsele tasakaalule, selgitas Ansip, nimetades samas mõlemat oluliseks.
"Eesti puhul ei ole Euroopast vaadatuna kummalegi näitajale mingisuguseid etteheiteid. Eesti on kaugel sellest, et ületada nominaalse defitsiidi lubatud piir ehk 3% sisemajanduse kogutoodangust. Järgmise aasta eelarve on kavandatud struktuurses ülejäägis 0,7% sisemajanduse kogutoodangust," ütles Ansip riigikogus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele