“Mulle tundub, et see küsimus on nüüd lahendatud, eks ole?” See oli president Toomas Hendrik Ilvese vastus ERRi ajakirjaniku küsimusele endise reformiparteilase Silver Meikari avaldusest alanud rahastamise skandaali kohta.
Jääb täiesti arusaamatuks, mismoodi erakondade rahastamise probleem lahendatud on. Asi ei ole seadustes. Asi on poliitilise eliidi suhtumises ja hoiakutes. Kui president seda ei mõista, siis on kehvasti.
Karikas on täis. Reformierakonna rahastamise kriminaalasja lõpetamise määrus sätestas, et Reformierakonna ebapuhas rahastamine ei ole tõendatud ning kõrvaldamata kahtlus tõlgendati kahtlustatava kasuks. Kaudseid tõendeid tulvil määrus hakkas avalikkuses elama oma elu, ämma kapist raha võtmine ja sularahaannetuste muud absurdsed põhjendused muutusid sümboliteks, poliitfolkloori osaks. Tõsiasi, et Eesti Ekspress leidis ühe reformierakondlase ämma, kes tõesti oligi oma parteilasest väimehele erakonna kassasse tassimiseks laenu andnud (tõsi, väimees ei öelnud talle, milleks ta plaanib raha kasutada), ei muuda üldist kuvandit.
Olukorras, kus Reformierakond ei ole oma ausust tõendada suutnud, tõlgendab lai avalikkus kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava kahjuks. Miks see nii on? Sest karikas on täis. Valetatud on liiga pikka aega. Pahameele objektiks ei ole mitte ainult Reformierakond, vaid kõik Eesti erakonnad, kuid Reformierakonna ülbe eitus, järjekindel valetamine ja enesekeskne käitumine on suunanud pahameeleteraviku nimelt oravapartei vastu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kristen Michali tagasiastumise juurde kuulunud küüniline avaldus tõendas, et Reformierakonnas ei ole vähimalgi määral mõistetud, milles üldse on asi. Keit Pentus-Rosimannuse etteasted Autorollo asjas näitavad, et mitte ühtegi demagoogiavõtet ei põlata ära – isegi isa enesetapukatse, millel firmas toimunud kahtlaste tehingutega seost ei ole, kõlbas avalikkuse mõjutamiseks.
Ja siis tuleb Valve Kirsipuu, erakonna asutajaliige ja partei raudvara, kes ähvardab, et kui Reformierakonda ei oleks, siis tuleb kohemaid kuri idanaaber ja teeb seda, milleks ongi ainult võimalust oodanud. Sest et Reformierakond ainsana suudab meid Vene ohu eest päästa.
Halb rahvas ei ole rahul. Ja president ütleb: küsimus on ju lahendatud, eks ole? Ta ütleb, et rahvas võiks enesehaletsemisest puhata ja tunda uhkust selle kõige üle, mis on hästi. Kellega te räägite, härra president? Kes on need inimesed, kelle poole te pöördute? Poliitikud? Selgelt mitte. Rahvas? Halb rahvas, kes ei ole rahul?
Siis, härra president, tuleb teil endale valida teised inimesed. Maa, kus on vähem demokraatiat, mille rohkuse üle kaebab ka Valve Kirsipuu. Maa, kus inimesed lepivad sellega, et poliitikud valetavad ja naeruvääristavad avalikkust.