Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionisüsteemi peaks üle vaatama

    Heido Vitsur pakub välja viia praegune pensionisüsteem 2%+4% süsteemile 3%+6%. Eiki Nestor leiab sellel omi miinuseid.

    "Mõelda võiks selle peale, aga ma paugu pealt ei hakkaks kohe 2%+4% asemel 3%+6% süsteemi kasutama, sest seal on omad miinused olemas," kommenteeris ta.
    Nestor viitas sellele, et 2%+4% süsteemile tehti üle-eelmine aasta üks rehkendus. Selle tellis rahandusministeerium ning tegijaks oli uuringukeskus Praxis. "2%+4% eesmärk – mille alusel tol ajal tehti rehkendused – oli see, et kuna tööealine elanikkond väheneb ja pensioniealine elanikkond suureneb, siis ka tulevikus jääks asendusmäär (kui palju üks keskmine pension moodustab keskmisest palgast – toim.) samasuguseks nagu oli 1990ndatel ehk 40%. Me hindasime, et kõrgemaid ülesandeid ei ole võimalik püstitada," märkis ta.
    Praxise uuringu eesmärk oli vaadata, kas tolleaegsed arvutused klapivad. "Klapivad selles mõttes, et võib-olla ei ole näiteks 40%, vaid 38%. Praxis ka jättis selle küsimuse püsti, peaks selle peale uuesti mõtlema," lausus Nestor.
    2%+4% tegemisel eeldati tema sõnul, et üle poolte inimestest, kellel on võimalus vabalt ühineda II pensionisambaga, seda ka teevad. "Paraku juhtus nii, et seda on teinud peaaegu kõik. Vägagi rahuldav tulemus oleks olnud, kui II sambaga oleks ühinenud 250 000 inimest vabatahtlikult. Praegu on liitunud umbes 650 000 inimest, sellega pikenes aeg, millal riigil tuleb esimese samba pensionikulusid täiendavalt rahastada ning teisest küljest suurenes defitsiit, mis esimeses sambas on ehk ta on suurem kui me arvasime, et see tuleb," selgitas Nestor.
    Sotsiaaldemokraadist veteranpoliitiku sõnul on 3%+6% süsteemi miinuseks see, et pikemas perspektiivis ka selle defitsiit riigipoolse rahastuse aeg suureneb.
    Vitsuri ettepanekule on olemas alternatiiv. "See ei eelda 2%+4% süsteemi ümbertegemist, vaid eeldab näiteks seda, et senist julgemini inimestel oleks võimalus liituda III sambaga. Sisuliselt annaks see samasugust tulemust ehk et inimeste säästud pensioniks oleks suuremad," selgitas Nestor.
    Praegu koguneb teise pensionisambasse raha nii, et kaks protsenti peetakse kinni inimese palgast ning neli protsenti lisab riik juurde.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala lood: arendajad külmutavad hindu, koondamiste ja maksuvõlgade arv kasvab
Ka sellel nädalal kirjutas Äripäev selgetest märkidest, kuidas majandus langeb. Nõnda panevad arendajad projekte sahtlisse, ettevõtted võitlevad pankrotihaldurite pilgu all ellu jäämise nimel ja koondamised – nende arv kasvab.
Ka sellel nädalal kirjutas Äripäev selgetest märkidest, kuidas majandus langeb. Nõnda panevad arendajad projekte sahtlisse, ettevõtted võitlevad pankrotihaldurite pilgu all ellu jäämise nimel ja koondamised – nende arv kasvab.

Olulisemad lood

EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.