TÖÖSTUS. Energia hinna tõus vähendab firmade tulukust

Ettevõtjate hirmud on ennekõike seotud energiaturu avanemisega kaasneva hinnatõusuga, mis suurendab paratamatult ka kõiki teisi kulusid.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi hinnangul joogiturg sel aastal tõenäoliselt ei kasva ning jääb mullusele tasemele, samal ajal mõjutavad sektorit erinevad hinnatõusud.

Joogiturgu kergitaks vaid hea suvi. Noobi sõnul mõjutasid eelmist aastat kehv suvi ja tarbimise vähenemine ning 2013. aastal kasvab joogiturg vaid juhul, kui tuleb eriliselt soe suvi.

“Esiteks mõjutab sel aastal tootjaid ja tarbijaid lahja alkoholi aktsiisi tõus. Teiseks poliitiline risk, kuna Eestis on valimisaasta ja tõenäoliselt tahetakse piirata või reguleerida õlle, energia- ja karastusjookide tarbimisega seonduvat; kolmandaks kallinevad mitmed joogitööstuse toorained,” loetles Noop. “Joogituru ainukeseks tundmatuks muutujaks jääb suvi ning kui see tuleb mullusest parem, ennustan joogiturule kasvu.”

A. Le Coqile oli möödunud aasta Noobi kinnitusel joogituru keskmisega võrreldes edukam. Ettevõte kindlustas turupositsiooni, samal ajal kui õlleturg kukkus 4% ja mittealkohoolsete jookide sektor 5%. A. Le Coqi käive kasvas eelmisel aastal 5% võrra.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder möönis, et põllumajandus on suhteliselt aeglase käibega majandusharu, kus suuri muudatusi üleöö ei juhtu. Sektori jätkusuutlik tegevus sõltub paljuski ettevõtete konkurentsivõimest. See aga tähendab ennekõike efektiivsuse tagamist ja kulude kokkuhoidu.

Ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutavad nii maailmaturul toimuvad muutused kui ka kohapealsed poliitilised otsused ja tegevused. Lisaks veel klimaatilised tingimused.

Farmerid loodavad võrdsematele toetustele. “Kindlasti mõjutab uuel aastal ja ka edaspidi sektorit põllumajanduse otsetoetuste tase ja võrdsus Euroopa Liidu tasandil,” märkis Mölder. “Loodame, et uuel eelarveperioodil siiski rakendatakse nn Balti erisust ja meie põllumehed saavad võrdsemad toetused kui praegu.”

Ka OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg viitas elektri hinna tõusu tõttu tootmise sisendite kallinemisele ning põllumajandustoodangu omahinna tõusule, mis omakorda kergitab toidutööstuse tooraine hinda.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp tunnistas, et alanud aastal on palju ettemääramatust ka toidusektori jaoks, just kulude osas.

“Jah, ka elekter maksab ja selliseid hinnatõuse tootjad reeglina omatuludest kinni ei suuda maksta. Samuti nagu toorainete, kütuste, aktsiiside ja muude sarnaste tootmiseks vajalike sisendite hinnatõuse,” selgitas Potisepp. “Hinna määrab nii tootmise hind kui ka konkurents turul. Kaubanduse kohta sõna ei oska võtta.”

Potisepp lähitulevikus toiduainete hindade langust ette ei näe, teatud stabiliseerumine oleks unistus nii tootjate kui ka tarbijate jaoks. Konkreetse hinnakujunduse teeb iga ettevõte ise, lähtudes oma kuludest ja võimalustest ning hinna­strateegiast.

Kasv võiks tulla ekspordist. Tootmiskulude hind on kindlasti üks märksõna, millele sel aastal tuleb tähelepanu pöörata. Nende kasvamine toob kaasa inflatsioonikasvu, mis teeb muret tootjatele ja ka tarbijatele.

Tähele tuleb Potisepa sõnul panna töötajate palgasurvet, kuid seda tuleb vaadata ettevõtte tasandil koos efektiivsuse kasvuga. Massilisi palgatõstmisi ei pruugi tulla, pigem lähtutakse konkreetsest isikust

“Ja nagu ikka on oluline eksport. Siin peame arvestama, et toiduainete ekspordi piirkond on siiski lähiriigid: Läti, Leedu,Soome, Venemaa,” rääkis Potisepp. “Potentsiaali näen Ida-Euroopa riikides, samal ajal on ELi poolel kõrgema hinna turg toodetele, kuid ebastabiilsust jagub samuti.

 

Kommentaar

Välisturgudel tuleb erilisega silma paista

Rene Sildvee, OÜ JM Corporation juhatuse liigeEristumine – see on kindlasti väga oluline. Näiteks Soomes on juba Eesti ettevõtete konkurents niivõrd tugevaks kasvanud, et iganenud argumentidega, nagu madal hind ja hea kvaliteet, eristuda ei ole võimalik. Tuleb arvestada kohaliku turu nõudmisi ja kindlasti ka tarbija/kliendi käitumismudeleid. Seal, kus on raha rohkem, hinnatakse pigem personaalsemat lähenemist, toote lisaväärtust või teenuseid, mis tootega kaasnevad, kui soodsat hinda. On hea meel näha, et mitmed Eesti ettevõtted on hakanud tegelema toote või teenuse “pakendamisega”, et eristuda konkurentsis.Eelolevat aastat tuleb Eesti ettevõtetele kindlasti pidada väljakutsete aastaks, sest EAS enam eksportturundustegevusi ei rahasta ja hakkama tuleb saada omavahenditega.Kindlasti teravdab see konkurentsi konsultantide vahel, kuid mõningal määral lihtsustab konkurentsi ettevõtete vahel, sest soodustab ettevõtete finantsvõimekuse hindamist.

 

Rõivatootjad sõltuvad tarbijate rahakotist

Meelis Virkebau, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimeesMöödunud aasta oktoobri statistilistel andmetel oli rõiva- ja tekstiilitööstus aastases võrdluses kasvufaasis, sh tootmine +6% ja eksport +5%. Ettevõtjate mured on valdavalt seotud sellega, mis saab eratarbimisest 2013. aasta teisel poolaastal – kas tarbimisusaldus taastub või jääb nõrgaks.Kliendid tellivad ettevaatlikumalt,  laovarusse ei soovita raha paigutada. Teiselt poolt on Eesti tööstustele positiivne Hiinast tootmise Euroopasse tagasikolimine.Sel aastal kasvavad nii palga- kui ka energiakulud. Meie ettevõtetes kasvavad palgakulud keskmiselt 5% võrra ning energiahindadele prognoosivad ettevõtted 20% tõusu. Eksporttoodangu hinna määrab turg ja üldjuhul tuleb arvestada sellega, et meie väliskliendid “ei neela” aastas alla suuremat hinnatõusu kui kuni 3%.Elektri vabaturule minek on pikaajaliselt negatiivne, sest see vähendab tehnoloogiasse ja tootearendusse investeerimise võimalusi.