Krafti sobivust hindab Soome järelevalve

Asi seisab selles, et Eesti Nordea puhul on tegemist Soome panga filiaaliga. Seetõttu pole Eesti finantsinspektsioonil võimalust oma nägemusi filiaali juhi kuvandi ning tema sobivuse kohta ametikohale anda.

“Nordea pank tegutseb Eestis filiaalina, mitte finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa alusel. Meie anname hinnangu tegevusloa alusel tegutsevate pankade ja teiste finantsasutuste juhtide sobivusele, filiaali puhul teeb seda filiaali koduriigi järelevalve, antud juhul Soome finantsjärelvalve,” selgitas finantsinspektsiooni kõneisik Malle Aleksius. Ta lisas, et Eesti finantsinspektsioon on VEB Fondi auditist informeerinud Soome finantsjärelevalvet, samuti saatnud teavet Rootsi finantsjärelevalvele ning Nordea grupi konsolideeritud järelevalvele.

Soome finantsjärelevalve küsimustele ei vasta. Nende pressiesindaja Miia Armila-Paalasmaa sõnul ei saa nad ühtegi kaasust eraldi kommenteerida. Samuti ei vastanud Äripäeva küsimustele Soome Nordea.

Vahur Kraft ütles reedel, et on seoses VEB Fondiga andnud oma selgituse juba mõni nädal tagasi. “Olen samuti avalikult väljendanud valmisolekut igakülgseks koostööks VEB Fondi temaatikat käsitleva riigikogu erikomisjoniga. Lähtun oma töös Nordea Grupilt saadud volitustest. Olen oma meeskonnaga juhtinud Nordea Eesti panka edukalt kaheksa aastat ja jätkan sellega,” ütles Kraft.

Teiste Eesti kommertspankade juhid Krafti hukka mõistma ei tõtta. Danske siinse haru juht Aivar Rehe toob välja, et hindab kolleeg Krafti väga kõrgelt. VEB Fondiga seonduvat ei taha Rehe kommenteerida. “Hea tava on see, et pangajuht ei võta ennatlikke seisukohti oma kolleegi suhtes. Kui on sellist laadi kahtlused, mis on praegu päevakorras, siis finantsinspektsioon on see amet, kes peab võtma vastu otsuseid ja kujundama seisukoha. Neil on õigus ja kohustus selles protsessis sees olla,” selgitas ta.

Rehe kiitis riigikogu initsiatiivi VEB Fondi ­uurimiskomisjoni loomisel, aga ka Krafti ennast. “Ma tunnustan Vahurit, et ta on korrektse sõnavaraga avalikkusega suhelnud, kujundades ja väljendades oma seisukohta,” viitas ta Krafti avaldusele pärast auditi tutvustamist Eesti Pangas.

Kraft ütles siis, et ei ole teadlikult ühelegi valeandmetega dokumendile alla kirjutanud, ja viitas, et VEB Fondi teemat hoiavad tema arvates üleval inimesed, kes lootsid nende nõuete kokkuostmise pealt riigi käest väljapressimise abil hõlptulu teenida.

Küsimusele, mis Rehe ise teeks, kui tuleks välja, et on minevikus allkirjastanud võltsitud andmetega dokumendi, Danske juht otse vastata ei soovinud. “Ma isiklikult tean, mida ma teeks. Kui ma satun sellisesse situatsiooni, siis ma vastavalt tegutsen. Aga ma ei tahaks seda välja öelda, sest sellega võib tekkida selline vale tõlgendamine. Ma ei vasta teile, milline see otsus oleks, aga ma tean, mida ma teeks,” kinnitas ta.

Swedbank Eesti juht Priit Perens ütles, et kui tema teaks ise kindlalt, et pole teadlikult eksinud ühegi seaduse ega moraalinormi vastu, siis ei oleks temal põhjust midagi teha.

Taal: objektiivselt peabki hindama. Olari Taal võttis mõned aastad tagasi ette kohtutee, et oma hea nime eest finantsinspektsiooni vastu seista. Tagantjärele ütleb ta, et õigustatult, ja toob välja, et finantsinspektsioon maksis kokkuvõttes kinni kohtukulud talle, mitte tema riigiasutusele.

Taali kaasus seisnes selles, et finantsinspektsioon ei olnud rahul tema seotusega 1990ndate lõpu Daiwa afääriga, kus Hoiupanga töötajad, kelle seas oli ka pangajuht Taal, osalesid laenuskeemide abil panga aktsiaemissioonis. Lõpuks jäid need aktsiad Marcel Vichmanni firmale, kelle firma tulu neilt ulatus 140 miljoni kroonini. Prokuratuur küll uuris kahtlasi laenuskeeme, kuid süüdistust kellelegi ei esitanud.

Siiski soovis finantsinspektsioon 2008. aastal Taali reputatsiooni selle tõttu täiendavalt hinnata. EfTENi fond , mille nõukogusse Taal kuulus, soovis hankida fondivalitseja tegevusluba. Finantsinspektsiooni saadetud kirjadega, kus küsimust puudutati, Taal rahul ei olnud. Ta läks kohtusse, kus küll Taali kaebus suures osas rahuldamata jäeti, ent ühes olulises asjaolus jäi õigus Taalile: kohtu hinnangul rikkus inspektsioon oma kirjades süütuse presumptsiooni.

Taal ise lisab, et tema juhtumi puhul oli tegemist eelkõige konkreetse finantsinspektsiooni ametniku jonniga. Siiski on ta üldiselt nõus, et on ameteid, kus plekke küljes olla ei tohi ja kontroll objektiivsetel alustel on õigustatud. “On selliseid alasid, kus pintsak ja lipski peab lihtsalt olema puhas,” märgib ta.

Konkreetselt Kraftile ta aga midagi ajakirjanduse kaudu soovitada ei taha. Ta nendib samas, et paari aastakümne taguseid asju võib tõepoolest olla keeruline mäletada. “Ma ise mõtlen nii, et 20 aastat tagasi toimunud asjade puhul ei võinud ette teada, mida kõigest igapäevasest eriliselt mäletada. Oleks ma teadnud, mida mäletada, ma oleksin kindlalt kirja pannud ja iga aasta üle lugenud, et meeles oleks,” räägib ta. “Üsna loomulik on, et kui mingi paber tuuakse allakirjutamiseks, siis eks ta (Kraft) loeb paberi läbi, aga ei uuri alusmaterjali. Ta usaldab oma alluvaid,” lisab Taal.

 

Taust

VEB Fondi audit tuvastas Vahur Krafti allkirjastatud valeandmetega dokumendi

1993. aastal loodud VEB Fond koondas endas Eesti pankade külmutatud nõudeid Venemaa Vnešekonombankis. Venemaa ei olnud nõus Eesti residentidele nõudeid kompenseerima.Eesti Pangas loodi 1995. aastal valeandmetega dokument, millele kanti 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid. Sellega kinnitati, et need nõuded kuuluvad ettevõttele TSL International, mille omanik oli Venemaa kodanik Aleksander Matt. Ehkki TSLil sellises summas nõudeid tegelikkuses ei olnud, saadeti see paber Vnešekonombankile.Tänavu 16. jaanuaril avalikustatud auditi käigus ei õnnestunud Eesti Pangal tuvastada, kes dokumendi koostasid, kuid Eesti Pank tunnistas, et olemasolev tõendusmaterjal viitab, et tegemist oli planeeritud tegevusega.Valeandmeid sisaldava dokumendi allkirjastas toonane Eesti Panga president Vahur Kraft, kes oli ametit üle võtmas riigikogusse siirdunud eelmiselt presidendilt Siim Kallaselt. Valeandmetega kiri aitas TSLil tulevikus nõuded Vnešekonombankis realiseerida, kuna Vene riik oli teatanud, et oma riigi residentidest juriidilistele isikutele avatakse külmutatud arved ja nende summade vastu antakse Vene riigi võlakirju.