Krafti sobivust hindab Soome järelevalve

Asi seisab selles, et Eesti Nordea puhul on tegemist Soome panga filiaaliga. Seetõttu pole Eesti finantsinspektsioonil võimalust oma nägemusi filiaali juhi kuvandi ning tema sobivuse kohta ametikohale anda.

“Nordea pank tegutseb Eestis filiaalina, mitte finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa alusel. Meie anname hinnangu tegevusloa alusel tegutsevate pankade ja teiste finantsasutuste juhtide sobivusele, filiaali puhul teeb seda filiaali koduriigi järelevalve, antud juhul Soome finantsjärelvalve,” selgitas finantsinspektsiooni kõneisik Malle Aleksius. Ta lisas, et Eesti finantsinspektsioon on VEB Fondi auditist informeerinud Soome finantsjärelevalvet, samuti saatnud teavet Rootsi finantsjärelevalvele ning Nordea grupi konsolideeritud järelevalvele.

Soome finantsjärelevalve küsimustele ei vasta. Nende pressiesindaja Miia Armila-Paalasmaa sõnul ei saa nad ühtegi kaasust eraldi kommenteerida. Samuti ei vastanud Äripäeva küsimustele Soome Nordea.

Siiski soovis finantsinspektsioon 2008. aastal Taali reputatsiooni selle tõttu täiendavalt hinnata. EfTENi fond , mille nõukogusse Taal kuulus, soovis hankida fondivalitseja tegevusluba. Finantsinspektsiooni saadetud kirjadega, kus küsimust puudutati, Taal rahul ei olnud. Ta läks kohtusse, kus küll Taali kaebus suures osas rahuldamata jäeti, ent ühes olulises asjaolus jäi õigus Taalile: kohtu hinnangul rikkus inspektsioon oma kirjades süütuse presumptsiooni.

Taal ise lisab, et tema juhtumi puhul oli tegemist eelkõige konkreetse finantsinspektsiooni ametniku jonniga. Siiski on ta üldiselt nõus, et on ameteid, kus plekke küljes olla ei tohi ja kontroll objektiivsetel alustel on õigustatud. “On selliseid alasid, kus pintsak ja lipski peab lihtsalt olema puhas,” märgib ta.

Konkreetselt Kraftile ta aga midagi ajakirjanduse kaudu soovitada ei taha. Ta nendib samas, et paari aastakümne taguseid asju võib tõepoolest olla keeruline mäletada. “Ma ise mõtlen nii, et 20 aastat tagasi toimunud asjade puhul ei võinud ette teada, mida kõigest igapäevasest eriliselt mäletada. Oleks ma teadnud, mida mäletada, ma oleksin kindlalt kirja pannud ja iga aasta üle lugenud, et meeles oleks,” räägib ta. “Üsna loomulik on, et kui mingi paber tuuakse allakirjutamiseks, siis eks ta (Kraft) loeb paberi läbi, aga ei uuri alusmaterjali. Ta usaldab oma alluvaid,” lisab Taal.

 

Taust

VEB Fondi audit tuvastas Vahur Krafti allkirjastatud valeandmetega dokumendi

1993. aastal loodud VEB Fond koondas endas Eesti pankade külmutatud nõudeid Venemaa Vnešekonombankis. Venemaa ei olnud nõus Eesti residentidele nõudeid kompenseerima.Eesti Pangas loodi 1995. aastal valeandmetega dokument, millele kanti 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid. Sellega kinnitati, et need nõuded kuuluvad ettevõttele TSL International, mille omanik oli Venemaa kodanik Aleksander Matt. Ehkki TSLil sellises summas nõudeid tegelikkuses ei olnud, saadeti see paber Vnešekonombankile.Tänavu 16. jaanuaril avalikustatud auditi käigus ei õnnestunud Eesti Pangal tuvastada, kes dokumendi koostasid, kuid Eesti Pank tunnistas, et olemasolev tõendusmaterjal viitab, et tegemist oli planeeritud tegevusega.Valeandmeid sisaldava dokumendi allkirjastas toonane Eesti Panga president Vahur Kraft, kes oli ametit üle võtmas riigikogusse siirdunud eelmiselt presidendilt Siim Kallaselt. Valeandmetega kiri aitas TSLil tulevikus nõuded Vnešekonombankis realiseerida, kuna Vene riik oli teatanud, et oma riigi residentidest juriidilistele isikutele avatakse külmutatud arved ja nende summade vastu antakse Vene riigi võlakirju.