EE investoritele: meie ärikasum kasvas
Ehkki Eesti Energia pressiteade räägib, et energiakontserni puhaskasum langes aastaga kaks korda, mängib energiafirma investoritele suunatud aastaaruande välja hoopis kulumieelse ärikasumi tõusu peale.
„Meie kulumieelne ärikasum kasvas 5%, ulatudes 278 miljoni euroni. Võib öelda, et möödunud aasta oli meie jaoks mitmes mõttes edukas, olgugi et keskkond, milles tegutseme, on oluliselt muutunud,“ alustab Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive 2012. aasta tulemusi tutvustavas aastaaruandes.
Aastaaruandes on näha, et Eesti Energia 2012. aasta puhaskasumi 48,5% languse taga (76,9 miljoni euroni) oli peamiselt Narva Elektrijaama 58,8 miljoni eurone varade allahindlus.
„Kontserni kasumlikkus mõjutus oluliselt elektri tootmisvarade allahindlus 63,3 mln euro ulatuses tulenevalt peamiselt madalatest hindadest elektribörsidel ning erinevatest elektritootmist mõjutavatest seadusemuudatustest,“ kirjutab Eesti Energia aruandes ja toob välja, et allahindlus ei omanud kontsernile seetõttu rahalist mõju.
Lisaks kasvas aastaga põhivara kulum ja amortisatsioon ligi 20 miljoni euro võrra, tasemelt 95,6 miljonit 115 miljoni euroni.
Varade allahindlusi elimineerides suutis Eesti Energia lõpetada aasta seega hoopis kulumieelse ärikasumi kasvuga.
Eesti Energia investeeringud ulatusid 2012. aastal rekordilise 513,5 miljoni euroni.
Investeeringuid rahastasid investorid, kellele müüdi Londoni börsil 300 miljoni euro väärtuses võlakirju ning Eesti riik, kes suurendas energiafirma aktsiakapitali 150 miljoni euro võrra.
Lisaks teenis Eesti Energia telekomifirma Kõu müügist 22,1 miljonit eurot.
Aastaga kasvas Eesti Energia võlakohustuste maht 436 miljonilt 732 miljoni euroni ning põhivarade maht 1659 miljonilt 1988 miljoni euroni.
2012. aastal valmisid Narva ja Paldiski tuulepargid ning vahetult enne aasta lõppu sai Eesti Energia uuest Enefit280 õlitehasest esimese barreli põlevkiviõli.
2013. aastal valmivad Iru jäätmeenergiaplokk, lõpetatakse väävlipuhastusseadmete
ja lubjasüsteemide paigaldamine Narva elektrijaamadesse ning jõuavad lõpule nii põlevkivi infrastruktuuri arendus kui ka Jordaania elektritootmise eelarendusprojekt. Suurematest arendusprojektidest jätkub järgnevatel aastatel veel uue 300 MW elektrijaama ehitus ning välisprojektide eelarendus.