Riiklik lepitaja Henn Pärn tegi tööandjale kompromissettepaneku tõsta Narva energeetikute palka.
Eesti Energia Narva Elektrijaamade, Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu ning Narva Energia Ametiühingu vahel peetavate kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus pöördusid pooled riikliku lepitaja poole. Põhjuseks sai mullu jaanuarikuus sõlmitud lahkarvamuste protokoll, mille kohaselt ei jõutud Narva elektrijaamade töötajate võimaliku palgatõusu küsimuses kokkuleppele.
Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul arutati kujunenud olukorda kõikide poolte – tööandja, ametiühingute, majandus- ja kommunikatsiooniministri, Eesti Energia seisukohti arvestades. „Leian, et lepitusprotseduuri käigus õnnestus paljud küsimused selgeks rääkida ning lähendada poolte seisukohti,“ teatas lepitaja. „Palgatõus peab olema mõistlik, sest see võib mõjutada ka teisi tegevusvaldkondi. Samas on tähtis hoida energiasektorit stabiilse ja jätkusuutlikuna. Seetõttu tegin ma kompromissettepaneku - 8,9%,“ lisas Henn Pärn.
„Täna me töötame avatud energiaturul aina tihedamaks muutunud konkurentsi tingimustes. Turu avanemine muudab elektriärist teenimise võrreldes varasemaga vähem prognoositavaks. Meie toodangu konkurentsivõimeline hind on meie põlevkivijaamade puhul kõige tähtsam näitaja,” põhjendab oma seisukohta Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas. „Varem me pakkusime 6,2-protsendilist palgatõusu, mis kataks rahandusministeeriumi prognoosil põhineva tarbijahinna indeksist tuleneva ostujõu languse aastatel 2013-2014. Lisame veel 2 protsenti töö intensiivsuse kasvu eest. Kuid arvesse võttes riikliku lepitaja argumente ning meie soovi töörahu säilitada, oleme valmis kaaluma riikliku lepitaja ettepanekut, et saavutada kollektiivlepingu kokkulepe,” ütles elektrijaamade juht.
Läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle on peetud alates 2012. aasta oktoobrist. Ettevõttes töötab 714 inimest, neist 204 töötajat kuuluvad Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatusse Ametiühingusse ning 350 töötajat Narva Energia Ametiühingusse.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
2
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
5
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Hetkel kuum
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele