Romet Kreek • 8. märts 2013 kell 10:30

Norra riigifond tootis mullu 13,4%

Norra valitsuse varafond, mis on maailma suurim, kasvas mullu 447 miljardi Norra krooni ehk 60 miljardi euro võrra, kuna keskpankade majanduste elavdamise meetmed abistasid aktsiaturge, vahendab Bloomberg.

Valitsuse globaalne pensionifondi tootlus oli mullu 13,4 protsenti. 2011. aastal oli tootlus miinus 2,5 protsenti. Mullune tootlus oli fondi ajaloo paremuselt teine aasta. Aktsiad tootsid 18,1 protsenti, võlakirjad 6,7 protsenti ja kinnisvarainvesteeringud 5,8 protsenti.

MSCI maailma aktsiaindeks tõusis mullu 13,2 protsenti.

„Tootlused olid eriti kõrged 2012. aasta teisel poolel ja võivad olla osaliselt seotud Euroopa Keskpanga juulis väljakuulutatud meetmetega,“ teatas fond.

Euroopa suurim aktsiainvestor on strateegiat muutmas, et haarata rohkem maailma kasvust valvates riigi rikkust. Fond liigutab aktsiate allokatsiooni Euroopast eemale Aasia ja Lõuna-Ameerika arenevate turgude suunas. Praegu ollakse protsessiga poolel teel.

2012. aasta lõpus oli Euroopa varade osakaal 48 protsenti võrreldes 2011. aasta 53 protsendiga. Fond viib Euroopa osakaalu umbes 40 protsendile.

Prantsuse valitsuse võlakirjades on 25 protsenti vähem raha ehk 44 miljardit krooni. 2011. aasta lõpus oli fondis 79,7 miljardit krooni Prantsuse valitsuse võlga. Neljandas kvartalis kasvasid investeeringud Jaapani valitsuse võlga üheksa protsenti.

„Tänavune start on olnud uskumatult hea,“ ütles fondi juhatuse esimees Yngve Slyngstad. „Eks me näeme, kuidas 2013. aasta läheb. Järgmise viie kuni kümne aasta jooksul muutub iseäranis katsumusterohkeks võlakirjaturult hea tootluse teenimine, arvestades nähtavaid madalaid intressimäärasid.“

Fondi rahastatakse maagaasi- ja naftamaksudest, õliväljade omanditulust ja 67 protsendise osalusega Statoili makstavatest dividendidest. Fond investeerib vaid välismaale, et mitte kütta üles kodumaist inflatsiooni.

Mullu oli fondi suurim aktsiainvesteering Nestles, mille väärtus oli 30,1 miljardit krooni. Võlakirjades oli enim raha USA valitsuse paberites (324 miljardit krooni), järgnesid Jaapani ja Saksamaa valitsuste võlakirjad.

Hetkel kuum