Ernst & Young: rekordiline tööpuudus toob majanduslanguse

Uuringut kommenteerima palutud endine rahandusminister Aivar Sõerd märkis, et kuigi Ernst & Youngi inflatsiooniootused on veidi madalamad kui rahandusministeeriumi prognoosis, ei ole erinevus suur. „Valitsussektori defitsiidi prognoos selleks aastaks peaks siiski jääma väiksemaks kui Ernst & Youngi prognoositud 1,2%, kindlasti allapoole 0,7% defitsiidi taset, mis oli kavandatud riigieelarves. Tulenevalt maksude heast laekumisest võib selle aasta tulemus olla pigem tasakaalu lähedal. Ehk, nii nagu eelmisel aastal, nii peaks ka tänavu eelarve tasakaalu näitajad olema paremad, kui eelarves kavandatud.“

Uuringu järgi jääb Eesti majandusprognoos sügisel ennustatuga samaks – 2013. aastaks ennustatakse Eestile majanduskavu 3,0% ning 2014. aastaks 4,0%.

Eurotsooni üldist olukorda on suudetud Euroopa keskpanga tegevusega parandada ja isegi stabiliseerida – võlakirjaintresside erinevus ääremaade ja Saksamaa vahel on oma ajaloolisest suurimast erinevusest praeguseks poole kaotanud ning raha väljavool on vähemalt hetkel nendest majandustest peatunud.

„Üldine globaalne majanduslik seis on paranemas. Isegi USA on vaatamata oma poliitilisele kemplemisele eelarve üle tegelikult paljulubavas seisus ning sealne prognoositav majanduskasvu kiirenemine peaks ka Euroopale positiivselt mõjuma,“ märkis Arengu. „Kui praegu on eurotsooni majandus veel väikeses languses, siis 2014. aastaks prognoositakse eurotsooni majanduskasvuks juba 1,1%. Samas püsib meie varasemates prognoosides välja käidud kadunud aastakümne oht, mille kohaselt ootab eurotsooni järgnevatel aastatel ees ajaloolisest keskmisest ligikaudu protsendi võrra väiksem majanduskasv.“

Majanduse kiiret kasvu eurotsoonis takistab eelkõige suurenev tööpuudus, mis tipneb sel ja järgmisel aastal 12,2%ga. „Prognoosi kohaselt ei lange kuni aastani 2017 töötuse määr eurotsoonis madalamale kui 10,9%. See tähendab, et ka veel 2017. aastal on töötuid eurotsoonis ca 4,65 miljoni võrra rohkem kui kriisieelsel 2008. aastal,“ selgitas Arengu. „Tööpuudusega kaasneb ka tarbijate ostujõu vähenemine. Lisaks mõjutavad kodumajapidamisi veel eelarvepoliitika pidev karmistamine ning kokkuhoiumeetmed. Sel aastal oodatakse tarbijate kulutuste vähenemist kuni 0,6%.“