Kreeklane teenis Eestis teemantidega 33 eurot

“Eesti pole maa, kus ehete vastu nii suur huvi oleks. Meil on suured ja eksklusiivsed ehted, kuid Eesti inimene on veidi tagasihoidlikum ning eelistab odavamat ehet,” lausub Giakoumatou, kui võtan jutuks nende majandusaasta aruande kasina kasuminumbri.

Teine takistus võib olla ka see, et Eestis pole piisavalt eksklusiivseid üritusi, pakub müüginaine. “Siin on üheksa kuud külma ja vihma. Sõrmust ei saa kanda, sest muidu ei mahu kinnas kätte,” räägib ta, kuid nendib, et väike huvi on siiski olemas. Iseasi on see, kas on kohti, kus selliseid ehteid kanda.

Ajalehes on nad teemandimüüki kuulutanud vaid korra varem. ”Mõtlesime, et proovime, äkki äratab tähelepanu,” märgib Giakoumatou, kelle sõnul on Eestis nende põhiklientideks Vene turistid.

Usaldus maksabSangla juveelisalongi omaniku Jevgeni Kampuse sõnul maksab juveeliäris kõige rohkem usaldus. “Teemandimüügiga on sama nagu Inglise muruga – tuleb niita ja rullida, niita ja rullida ja nii 400 aastat,” kommenteerib Kampus halva ilma ja eestlaste vähese teemandihuvi teemat. ”Kui sa lihtsalt tuled ja hakkad müüma ja imestad, miks su käest ei osteta, siis pole midagi imestada. Sa pead olema kohapeal tuntud, et teemante müüa. Sest sa müüd eelkõige ju usaldust,” räägib Kampus.

Kampuse sõnul läheb Sanglal teemandimüük kenasti ja huvi on olemas. ”Kui 2008. aastal oli majanduslangus, siis teemandimüük kahanes. Kuid siis algas jälle turul tõus. Aastaga saavutasid teemandid sama müügitaseme mis enne majanduslangust ja 2011 ja 2012 kerkisid hinnad juba üle selle,” lausub Kampus.Ajalehes teemandimüüki reklaamida on tema hinnangul veidi tavatu - pigem ilmuvad sellised tabelid spetsiaalsetes profiajakirjades.