Väikeinvestor Leida Rammo aktsiaid müüa ei kavatse

Kui me peagi 89aastaseks saava ning äärmiselt krapsaka Leida Rammoga tema Mustamäe korteris kohtume, teatab ta veendunult, et Äripäev pole ju varem ühestki näitlejast kirjutanud. Tõepoolest, ei ole väga tavapärane, et suur majandushuvi käib kaasas sedavõrd loomingulise ametiga. Rammo on Äripäeva sisuga hästi kursis, sest on juba aastaid Äripäeva tellija ning püsilugeja, hoolimata sellest, et nägemine on kehvaks jäänud. Lehe­lugemisel abistab teda tütar, kes paraku ei suhtu sellesse alati sama entusiastlikult kui ema.

Uudistega kursis. “Tavaliselt ta loeb ainult pealkirjad ette, aga kui väga huvitav tundub, siis ma ikka palun, et loe natuke algust ka või loe vähemalt alapealkirjadki ette,” kirjeldab Rammo, kuidas lehelugemine käib. Samamoodi aitab tütar pähe õppida näitlemiseks vajalikke tekste, mis on lisaks suurelt paberile kirjutatud, nii et luubi abil saab proua Leida neid ka ise lugeda.

Näitlemise kõrvalt tunneb ta elavat huvi majanduselu vastu. Huvi sai alguse juba varases lapsepõlves. “Minu ema oli lillemüüja Viru tänaval, Eesti esimese vabariigi ajal. Ema pani mind 7aastaselt sinna lillelaua juurde ja oli väga uhke, et ma oskan arvestada ja ostjatega hästi ümber käia. Juba 9aastaselt sain aru, et ema ajab äri valesti. Ta ostis kevadel aednikelt palju lilli kokku. Mina küsisin, et milleks sa võtad neilt, nemad saavad ikka oma raha kätte, aga sina ei saa neid enam ju selle hinnaga müüa, sa pead palju odavamalt müüma,” kirjeldab Rammo. Tütre soovituse peale hakkas ema kaupmeestele lillede eest maksma selle järgi, kui palju ta neid müüa sai.

Esimene investeering Äripäeva fondi. Kui uurin Rammolt, millal ta kuulis esimest korda sõna “börs”, räägib ta, et on olnud selle olemasolust teadlik kogu aeg, sest luges väga palju raamatuid. Reaalselt hakkas ta sellest huvituma aga alles taasiseseisvunud Eestis, kui majanduslik olukord sundis tulevikku kindlustama. Oma esimese investeeringu tegi Rammo 1997. aastal loodud Äripäeva indeksifondi, mida haldas Eesti Ühispank. Rammo hakkas Äripäeva indeksifondi osakuid ostma kohe, kui fond tegevust alustas. Selle investeeringuga ta aga pettus Ühispangas, kes soovitas Rammol osakud liiga vara maha müüa.

Ta on varem öelnud, et pangad võtavad inimestelt liiga palju raha ning oma börsile investeerimisega tahab ta selle raha tagasi saada. Nii on ta aastate jooksul ostnud kolme siinse börsifirma aktsiaid, olles osanik Tallink Grupis, Premia Foodsis ja Trigon Property Developmentis, kus igaühes on tal tuhat või pisut rohkem aktsiat. Sama kogus on tal ka Leedu Telekomi TEO aktsiaid. Sellised valikud tegi ta enda sõnul peamiselt raha pärast.

“Mul ei ole olnud võimalik osta suuremal hulgal aktsiaid. Muidugi ma teeniks väga palju, kui mul oleks 100 000 aktsiat, aga mul on see rohkem põhimõtteline asi,” räägib Rammo, kelle hinnangul võiks iga eestlane veidi börsifirmadesse investeerida.

Lisaks plaanis Rammo kunagi osta Poola vasekaevanduse aktsiaid, sest arvas, et sellel on tulevikku seoses päikeseenergia kasutamisega. Siinkohal tõestab ta taas oma suurt lugemust ja huvi ühiskonnas toimuva vastu, rääkides põhjalikult vask­oksiidist, nanotehnoloogiast ja päikesepatareidest. Mis aga puutub vasekaevanduse aktsiatesse, siis need jäid tal paraku ostmata.

Kuigi Rammo hoiab end börsil toimuvaga hästi kursis, ei tegele ta aktiivse aktsiate ostu-müügiga, vaid säilitab ostetud osakuid seljataguse kindlustamiseks. Aktsiaid ta enam juurde osta ei plaani, samuti ei kavatse ta neid ka müüa, isegi siis, kui mõne hind peaks ootamatult väga kõrgele tõusma. “Minu pärast nad võivad olla kümme aastat veel seal. Kui nad väga palju tõuseksid, siis ma ei ostaks ikka, las nad olla. Lihtsalt tuleviku jaoks, et sul on kindlam enesetunne, kui midagi on seljataga.”

Enda sõnutsi ei ole tal ei aega ega ka huvi olla börsil usinam. Vähe sellest, et see nõuaks iga päev aktiivset aktsiaturu jälgimist, on selleks vaja käia internetis ja kasutada arvutit, mida Leida küll oskab, kuid takistuseks on kehv nägemine. Seega piisab talle infost, mida saab Äripäeva vahendusel.

Paljude eestlaste mällu sööbinud hüüatuse “Seltsimees Tasku!” autor jätkab aga näitlemist ning on selle kõrvalt võtnud südameasjaks Linnateatrile uus maja saada. Rammo tahab leida 20miljonilisele projekti taha investori, kes oleks valmis sellele õla alla panema.

Riik peaks laenu abil majandust elavdama

Väikeinvestorist näitleja Leida Rammo ei ole rahul Eestis toimuvaga. Tal on väga kindel arvamus selle kohta, mida peaks Eestis tegema, et siinne majandus elavneks. Kõigepealt leiab ta, et kindlasti on vaja võimu­vahetust ning seejärel peaks riik laenu võtma.“Miks karta laenu, kõik võtavad laenu! Praegu antakse Küprosele 10 miljardit. Euroopas on juba aru saadud sellest – Prantsus­maa oli esimene, keda süüdistati, et ta ei hakka üldse kärpima – aga meil anti käsk ja hakkas hirmus tugev kärpimine. Miks peame meie olema nii, et meil on teoreetiline eelarve korras, aga inimestel palka ei ole ja maksud on suured? Me võidaksime, kui võtaksime laenu, mida, muide, kõik ärimehed ju teevad,” argumenteerib Rammo. Ta leiab, et laen elavdaks siseturgu ning seejärel ei oleks ka probleemi see ükskord tagasi maksta.“Miinimumpalk peaks olema 500 eurot ja elu hakkab Eestis teistmoodi minema,” on Rammo veendunud. Tema sõnul suudab riik tulevikus ka laenu ära maksta, kui inimestel tekib lootus, et elu läheb paremaks ja nad hakkavad aktiivsemalt tegutsema. “Kui sa ainult kärbid ja midagi ei kasvata, siis ei saa sellest midagi välja tulla,” jätkab ta.Kui märgin, et Eesti majandust on kärbete pärast Euroopas hea näitena esile tõstetud, ütleb Rammo, et au ja uhkusega ei ole meil midagi teha: “Ega me seda süüa saa!”

 

Leida Rammo

Sündinud 18. aprillil 1924. aastal Tallinnas.Lõpetanud 1944. aastal Tallinna III Tütarlaste Gümnaasiumi ja 1950. aastal Eesti Teatriinstituudi.Töötanud paljudes Eesti teatrites ning mänginud umbes 70 filmis ja tele­teatri etendustes. Praegu teeb peamiselt kaasa telesarjades.Abielus oli ajakirjanik Avo Lorentsiga, kellega on tütar Kai.

 

Portfellis neli firmat

Tallink GruppPremia FoodsTrigon PropertyDevelopmentLeedu TelekomPortfelli väärtus on umbes 2800 eurot.