- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,5
- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liiga kallid ravimid nimekirjast välja?
Sotsiaalministeeriumi soodusravimite nimekirja vaagiv komisjon arutles märtsi algul vajaduse üle arvata loetelust välja ebaproportsionaalselt kallid ravimid. Ravimitootjad sellega nõustuda ei taha. Nad leiavad, et selline asjade käik vähendaks ravimitööstuses konkurentsi ja pärsiks ravimite kättesaadavust, kirjutas Meditsiiniuudised.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juht Dagmar Rüütel ütles, et tõepoolest kaalutakse algatada selliste ravimite soodusravimite loetelust väljaarvamine, mille hind ületab rohkem kui kaks korda ravimile kehtivat piirhinda. Põhjuseks on asjaolu, et kõik soodusravimite nimekirja kantud ravimid peavad ravikindlustuse seaduses nimetatud viie kriteeriumi järgi loetellu sobima, sh olema mõistliku hinnatasemega kättesaadavad.
Osa ravimeid ületab piirhinda kaks korda. “Ühest küljest anname me endale loomulikult aru, et ravimitega varustatuse järjepidevuse kindlustamiseks peab olema teatav valik tagatud, et näiteks juhul, kui piirhinna piiresse jääva ravimiga midagi juhtub ja seda pole vahepeal piisavalt saada, oleks kindlasti olemas mõni alternatiiv, olgugi siis patsiendile ajutiselt suurema omaosalusega,” rääkis Rüütel.
Ta lisas, et ehkki mõnel juhul on alternatiivseid ravimeid mitu (kuni kümme sama toimeaine ja annusega), eristuvad siiski selgelt mõned kaubamärgid või raviminimetused, mille hinnad ületavad kaks ja enam korda neile kehtestatud piirhinda.
“Kohati on patsiendi omaosalus niisuguste ravimite ostmisel lausa 100% ehk tulenevalt madalast piirhinnast pole reaalset soodustust sentigi, kuigi ravim on justkui soodustatud,” ütles Rüütel.
Sellistest kaalutlustest ajendatuna küsiski sotsiaalministeerium ravimikomisjoni arvamust, kas kahekordne piirhinna ületamine on ebaproportsionaalselt suur ja kuidas nad suhtuvad selliste ravimite väljaarvamisse soodusravimite loetelust.
Rüütel lisas, et seesuguseid ravimeid ei ole palju, praeguse seisuga 16 nimetust.
Meditsiiniuudiste andmetel on kõne all olevate ravimite seas mitu kolesteroolialandajat, vererõhuravimeid ja antidepressante.
Ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi hinnangul ei anna ministeeriumi initsiatiiv aga muud tulemust, kui et niigi väike ravimivalik võib muutuda veelgi ahtamaks.
Kallima ravimi ostmine võib olla patsiendi valik. “Selle tulemusena võib patsiendi omaosalus suureneda, kui patsient soovib jätkata mingil põhjusel talle sobiva ja harjumuspärase ravimiga,” ütles Tapfer. “Praegu on niikuinii kohustus kirjutada toimeainepõhiseid retsepte, välja arvatud juhul, kui patsiendile on meditsiiniliselt näidustatud konkreetne ravim, ja apteekril on kohustus pakkuda soodsaimat ravimit,” jätkas ta.
Seega teevad need, kes tarvitavad ravimeid, mis on piirhinnast kõrgema hinnaga, tema sõnul seda kas teadlikult ja oma vabast tahtest või mõnel meditsiinilisel näidustusel. “Miks peaks selle valikuvabaduse neilt ära võtma?”
“Pealegi vähendab kaalutav muudatus konkurentsi ning tekitab küsimusi, kes ja kuidas hakkab hindama seda, kust jookseb ebaproportsionaalsuse piir,” lausus ravimitootjate esindaja.
Hetkel kuum
“Juhtisime ministeeriumi tähelepanu plaanitava muudatuse negatiivsetele mõjudele juba 2010. aastal, kui seda esimest korda menetleti,” rääkis Tapfer.
Ta lisas, et plaanitud tegevuse tõttu võivad soodusnimekirjast välja langeda just väiksestes doosides müüdavad ravimid, kuna piirhinda arvutatakse suures doosis müüdavate ravimite järgi. “Kui väikeste annustega ravimid peaksid soodusnimekirjast kaduma, tekib juba otsene oht, et osa haigeid võib jääda ravita,” arutles tootjate esindaja.
Rüütli sõnul ei olnud kõik komisjoni liikmed võimalike muudatuste rakendamise suhtes ühte meelt.
Tootjatele antakse reageerimiseks aega
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juht Dagmar Rüütel lubab, et kui soodusravimite nimekirja muudatusega edasi minnakse, jäetakse ravimitootjatele reageerimiseksaega kolm kuni kuus kuud.Sotsiaalministeeriumi soodusravimite nimekirja vaagiva komisjon märtsis toimunud arutelul jäi kõlama mõte, et rohkem kui kahekordne piirhinna ületamine on lubamatult suur ja et selliste ravimite väljaarvamiseks soodusravimite loetelust peaks asjakohane kriteerium (piirhinna ületamine vähemasti kaks korda üle piirhinna) olema õigusaktis fikseeritud.Siis oleksid raamid juba ette antud ja puuduks vajadus iga niisugust ravimit komisjonis eraldi arutada.“Seega ei oska ma praegu veel öelda, mida me sellise arvamuse valguses edasi ette võtame või ei võta,” lausus sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juht Rüütel.“Kui me algatusega siiski edasi läheme, ei arvata ühtegi ravimit loetelust välja otsekohe, vaid tootjale antakse reageerimiseks aega ja isegi pärast ministri otsust ravim nimekirjast eemaldada jääb selle jõustumiseni veel kolm kuni kuus kuud,” lubas Rüütel.
Tasub teada
Ravimitootjad pelgavad kavandatava seadusemuudatuse tagajärgi
Ravimitootjate hinnang seadusemuudatuse mõjudeleSekkutakse väljakujunenud raviskeemidesse.Patsient loobub ravimist, mis talle eeldatavalt sobis, halveneb ravisoostumus, kuna ravim läheb soodustuse kadumise tõttu kallimaks.Ühe preparaadiga ei ole tagatud tarnekindlus.Patsiendi omaosalus ei vähene, vaid võib hoopis suurenema hakata.Inimesed võivad suure tõenäosusega jätkata ravimi kasutamist, aga tasuvad siis kogu hinna ise.Osa ravimeid kaob teatud juhtudel üldse müügilt.Valikuvõimalus väheneb.
Allikas: Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer
Enimloetud
3
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
5
Viimased uudised
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Tagasi Äripäeva esilehele