Enn Veskimägi hingetõmme

Spordipisikust nakatatud pere.Veskimägi on olnud üle 20 aasta Eesti Jalgratturite Liidu asepresident. Tema üks rollidest on olnud leida sponsoreid ja juhatusele väärikaid inimesi – alates Siim Kallasest praeguse presidendi Jaan Tootsini. “Jalgrattasport on Eestis väga populaarne ning hea tõdeda, et harrastajate arv kasvab iga aastaga,” märgib ta.Lisaks jalgrattasõidule harrastab Veskimägi mäesuusatamist, mida hakkas 1980ndatel pärast Moskva olümpiamänge õppima. Sellele jäi ta truuks ning õpetas ka pereliikmeid ja sõpru. Oma esimesed laskumised tegi ta Otepääl, hiljem Kaukaasias, kust saigi alguse armastus ja kirg selle ala vastu. “Üritan sõita mäel tõstukite avamisest sulgemiseni,” sõnab ta.Spordipisikust on nakatatud kogu Veskimägi pere. “Poeg ja vanem tütar on vilunud suusatajad. Väikest tütart oleme kolm aastat õpetanud ning saab ka hästi hakkama,” tõdeb ta.  Mägedes  käiakse koos perega kord  aastas. Põhilised kohad on Austria, Itaalia või Prantsusmaa. Viimasel kahel aastatel on pere nautinud Austria Obertauerni ilu, kus on laiad nõlvad igasuguse suusataja jaoks ja laudureid seal peaaegu ei näegi.Kolmas hobi on Veskimäel mootorrattaga matkamine. Mootorrattahuviliste liikmeskond kattub rattapartneritega ja tiim sõitis läbi suure osa Euroopast.“Huvitab mägede piirkond – rohkem adrenaliini. Mootorrattaga oleme kiirteid vältinud. Sellele esimesele matkale kutsusid mind sõbrad, kui mul endal veel mootorratast ja isegi lube polnud. Tsikkel anti laenuks ja esimene matk Münhenist Milaanoni üle Alpide sai teoks,” meenutab Veskimägi 2001. aastal toimunud retke.

Tööandjate esindaja ka edasi.Avalikkus tunneb Veskimägit aga kui tööandjate huvide eest seisjat, kelle sõnavõtud vahest ka valitsusele meelt mööda pole olnud.Üheksa aastat ehk kolm valimistsüklit tööandjate keskliidu volikogu esimehena on tema hinnangul pikk aeg. “See ei olnud koormav, aga nõudis lisaaega, et olla kursis ettevõtlust puudutavate seaduseelnõudega, maksundust ja sotsiaalvaldkonda puudutavate teemadega. Ei saa mainimata jätta Tarmo Kriisi (tööandjate keskliidu juht – toim) töökust ja asjalikkust sellel alal,” märgib Veskimägi.Lisaks pidi kogu aeg mõtlema, mida kõike oleks vaja ära teha. “Seda peab tegema ja ehk on vaja sealt või tööandjate keskliidust läbi käia, peab helistama Tarmo Kriisile. Kas on midagi õhus, ikka mõtled niimoodi,” kirjeldab ta oma igapäevaseid mõtteid veel mõni nädal tagasi. Nende aastate jooksul kasvas tööandjate keskliit kõige mõjukamaks ettevõtjate organisatsiooniks Eestis ja samas mitmekordistas liikmete arvu.Praegu juhib tööandjate keskliitu Jüri Käo. “Pakkusin juba sügisel seda ametit Jüri Käole, aga siis ta kategooriliselt keeldus, ju siis oli neil vajadus teisiti toimida,” meenutab Veskimägi. Küsimusele, milline saab olema tema roll organisatsioonis nüüd ja kas ta kibeleb sõna sekka ütlema ja soovitusi andma pärast juhi kohal lahkumist, jääb Veskimägi napisõnaliseks. “Olen volikogu liige ja ma isegi ei tea, mis see roll saab olema. Kui mul on mingi arvamus, siis saan seda kindlasti välja öelda. Eks aeg näitab, millist rolli hakkab mängima uus juhtkond,” lausub ta pintsakut kohendades ja end ettepoole kallutades.Pärast tööandjate keskliidu volikogu esimehe kohalt lahkumist on Veskimägi põhiliseks kohustuseks nüüd juhtida 190 töötajaga mööblitööstust Standard, mis kasvas viimase kahe aastaga pärast kriisilangust käibes kahekordselt ning paisutas hüppeliselt oma eksporti. Samal ajal sõitsid teised siinsed mööblitootjad mullu tõusudel-mõõnadel. Kehvemini läks seejuures koduturule keskendunutel.“Mul on nüüd rohkem aega Standardiga tegeleda. Standard on praeguseks ainuke Eesti kapitalil töötav mööblitööstus,” lausub Veskimägi, uhkus hääles. Ettevõte tähistab järgmisel aastal 70. sünnipäeva.

Parteid luuravad.Üheksa aasta jooksul on Veskimägi pidanud kõikide parteidega hästi läbi saama. Uuringi, mis on tema maailmavaated ja kas on tulnud pakkumisi mõne erakonna poolt nendega liituda.“Pakkumisi ei ole tehtud, aga kombitud ja luuratud on küll. Pole olnud poliitikasse astumise plaani. Ei saagi olla, kui oled suure ettevõtjate organisatsiooni juht.  Ma ei ole kindlasti häältemagnet, seega mul ei ole mõtet kuhugi parteisse minna,” on Veskimäe seisukoht.Ta ei pea õigeks ka seda, kui kõrge ametijuht või ministeeriumide kantsler on seotud mõne erakonna või parteiga. “Selge on see, kui ma olen ettevõtja, siis ma olen parempoolse maailmavaatega,” nendib ta.Tema sõnul ei ole kõikide erakondadega lihtne suhelda ning läbi saada. “Mul on tipp-poliitikute seas sümpaatiad ja antipaatiad. Igas partei juhtkonnas on selliseid inimesi, kellega võid vabalt arutada nii majandus- kui ka poliitilisi teemasid.  Näiteks kõige autoriteetsemaks sotsiks pean ma Eiki Nestorit,” märgib ta.

Eesti šikim paar.Tõsisemalt teemalt lähme taas üle meelelahutusele. Veskimägide paari nimetab siinne seltskonnaajakirjandus kõige šikimaks. Enn Veskimägi ja tema abikaasa, profikosmeetikasarjade Gatineau ja Nimue maaletooja Heli Veskimägi, püüavad pilke nii moeka rõivastumisstiili kui ka filigraanse tantsuoskusega nii presidendi vastuvõtul kui ka näiteks jõulueelsel Vene ballil.“Ma ei mõtle selle peale. Ilmselt naisel on sellega rohkem pistmist, aga ta võtab seda asja lõdvalt,” märgib Veskimägi, kellel ka kohtumise päeval on seljas valge särk, sinakas lips ja hall ülikond.Mis temasse endasse puutub, siis ta ise on kõik viisteist aastat käinud ühe ja sama Baltmani frakiga. Ta ütleb, et ühe “kleidiga” käimine pole probleem. “Pühin tolmu maha ja panen selga. Minu keha võimaldab ülikonda poest osta,” vastab küsimusele, kas laseb mõnel disaineril õmmelda. Poesteelistab Veskimägi osta Hugo Bossi ülikondi.

Üks mõte eesti elust.“Minu meelest on siiski liiga palju Eestis virisemist ja hädaldamist. Loomulikult kahjuks leidub meil Eestis inimesi, kes tõesti abi vajavad ja tihtipeale just nemad häält ei teegi.Üldiselt on aga Eesti praegu paremal järjel kui kunagi varem. Tuletage meelde elu Eestis 20-25 aastat tagasi. Kindlasti on veel palju teha. Ettevõtjana pean kõige tõsisemaks probleemiks haridust. Haridusest saab alguse nii tööpuudus kui ka tööjõu puudus. Selle ravi aga lükkub ja lükkub edasi ja isegi kui täna alustada, saame tulemuse 10 aasta pärast.Hoidke oma tervist, ehk ükskord saab ka riik aru, et tuleb sporditoetustelt maha võtta erisoodustused ja haigekassaga saaks lepingu, kus iga inimene oma kogutud ravikindlustust saaks vähemasti mingi osa oma kontol hoida ja kasutada vastavalt oma soovidele.”

 

Taust