• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased rajavad Peipsi taha tehase

    Tuntud Eesti ettevõtjad ja investorid panid raha kokku ning rajavad Venemaale Eesti piiri lähedale pliiakude töötlemistehase.

    25 miljoni euro eest valmiv tehas on Loode-Venemaa piirkonnas ainulaadne ning sellega loodetakse püüda kliente, kes siiani Moskvasse sõitsid.
    Investorite hulgas on Ambient Sound Investments, Jaan Puusaag, Kaido Haamer, Aivar Berzin jpt. Viiendik ettevõttest kuulub Itaalia ettevõttele Engitec Technologies SpA, kes toodab ja hooldab vastavaid tehnoloogiaid. Kogu projekti eestvedajad on aga turvafirma Pristise omanik Indrek Sepp ning Aare Männa. Neist viimane juhtis varem Sillamäel asuvat ASi Ecometal, mis samuti pliiakusid ümber töötleb.
    Slantsõi linna rajatava tehase projekti algus jääb õigupoolest juba aastatesse 2006-2007, kuid 2008. aastal külmutati projekt masu tõttu. Vahepeal õnnestus Sepal ja Männal investoreid kaasata ning tehase ehitus algas mullu juunis.
    Tehases hakatakse järgmisel aastal puhastama, rafineerima ja ümber sulatama kasutatud pliiakusid. Lõpptoodanguks on pliikangid. Plaan on ümber töödelda aastas 35 000 tonni kasutatud pliiakusid. Seda on umbes 2,5 korda rohkem kui Sillamäe Ecometali tehases.
    35 000 tonni akudest  saadakse umbes 25 000 pliid. "Järgmisel aastal me püüame ümber töödelda 25 000 tonni akusid. Ülejärgmine aasta ehk 2015 töötab tehas täisvõimsusel ehk töötleb 30 000 tonni," rääkis Ecomet Invest juhatuse esimees Avo Kaasik plaanidest.
    Venemaal leidub praegu tehaseid, mille võimsus on nii 30 000 tonni kui ka 60 000 tonni aastas. Eestlaste tehas hakkab ümber töötlema kogu Loode-Venemaa regiooni kasutatud pliiakusid. "Kui täna veetakse akusid Moskva tehasesse, siis meie oma tehasega saame luua konkurentsieelise logistikaga - meieni on vähem maad tuua ja saame maksta nende akude eest konkurentsivõimelisemat hinda," sõnas Kaasik.
    Miks otsustati Slantsõ kasuks ja kuidas kaasati investorid, loe juba tänasest Äripäeva paberlehest.
    Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Ave Lepik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sulev Alajõe: Pärnu majandusarengut takistav oskustööjõu nappus istub haridussüsteemi augus
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kulla hind langeb rahatrüki vähendamise ootuses
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sisekujundaja, kes eelistab New Yorgile Pärnut
Prantslasest sisekujundaja Aurélie Desmas on sündinud Prantsusmaal, elanud aastaid Londonis ja New Yorgis. Kodu, kus ta kasvatab poega ja end mõnusalt tunneb, lõi ta aga hoopis Eesti suvepealinna Pärnusse.
Prantslasest sisekujundaja Aurélie Desmas on sündinud Prantsusmaal, elanud aastaid Londonis ja New Yorgis. Kodu, kus ta kasvatab poega ja end mõnusalt tunneb, lõi ta aga hoopis Eesti suvepealinna Pärnusse.