Indrek Kald • 24. mai 2013 kell 12:23

Keskkonnaühendused hoiatavad VKG ja Eesti Energia eest

Eesti Energia ja VKG õlitootmis- ja rafineerimistehaste töölehakkamine 2016. aastal tähendab, et 4% sisemajanduse käibe käimashoidmiseks annab õlitööstus üle poole Eesti keskkonnakoormusest, teatas keskkonnaühenduste koda.

"Kas oleme nõus ohverdama üle 50% kogu riigi veekasutusest, jäätmetekkest ja õhuheitmest vaid 4% sisemajanduse käibe käimashoidmiseks? Just sellised oleks aastal 2016 põlevkiviõlitootmise keskkonnakoormus ja käive," seisab koja pressiteates.

Eesti põlevkivitööstuse lobitöö survel on valitsus koja kinnitusel intensiivistanud vastutöötamist ELi vedelkütuse uutele kvaliteedinõuetele, mille jõustumisel ei saaks liigkõrge CO2-heite tõttu müüa Euroopa turul aastal 2016 Eesti Energia ja VKG käiku minema kavandatud põlevkivi rafineerimistehaste toodangut põlevkividiislit.

Eesti on koja kinnitusel loodusvarade kasutamise tootlikkuselt ELi 27 liikmesriigi hulgas tagant poolt kolmas. Keskkonnaühenduste koja (EKO) koordinaatori Daniel Juhhovi sõnul peaks valitsuse jõupingutused olema suunatud raiskavate põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiate uuendamiseks ning rahvusliku rikkuse kasvatamiseks põlevkivile õiglase ressursitasu kehtestamisele, mitte loodusvarade raiskamise põlistamisele.

"Ebaefektiivse põlevkivi tööstuse jätkuv riiklik soosimine pärsib kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmist Eestis ja takistab riigi majandusarengut," lisas ta.

Täna kasutatakse põlevkiviõlitootmiseks neli miljonit tonni põlevkivi. Uute õlitootmis- ja rafineerimistehaste käikuandmisel aastal 2016 vajab õlitööstus 13 miljonit tonni põlevkivi.

"Nii õlitöösturid kui valitsus soovivad riigi jätkamist konkurentsivõimetu majanduse kursil, mis toimib vaid meie ühiseid loodusvarasid raisates, ja meie endi elukeskkonda hävitades. Lühiajalised suured kasumid sellisest ärist teeniks väheseid, aga kahjud jääksid aastakümneteks Eesti elanike ja maksumaksjate kanda," teatasid keskkonnaühendused.

EKO on avalikes huvides tegutsevate keskkonnaorganisatsioonide koostöövõrgustik, kuhu kuulub kümme liiget: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Säästva Eesti Instituut, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Nõmme Tee Selts ja Läänerannik.

Hetkel kuum