Kuidas osta kasutatud autot?

1. Tee ratsionaalne, mitte emotsionaalne ostuotsus

Mõtle läbi oma vajadused ja võimalused ning hoidu emotsiooni ajel tehtud otsusest. Ka siis, kui müüja räägib, et just selle auto vastu on väga suur huvi.

Kontrolli, kas autot müüb eraisik või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikute­vahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.

Kõik esitatavad dokumendid peavad olema originaalid.

Jälgi, kus ja mis kellaajal soovib automüüja sõiduki üle anda. Kui õhtul kell 23 kusagil maanteeäärses parklas, siis ei ole tehing tõenäoliselt korrektne.

Välismaalt vahendajalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.

Oluline on teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.

Silmas tasub pidada, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud, samuti sõiduki registreerimistasud.

Kui auto on ostetud Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava ELi direktiivi järgi.

Eestist pärit auto puhul kontrolli Liikluskindlustuse Fondi kodulehel www.lkf.ee võimalikke avariisid (avariilisust saab kontrollida vaid nendel ­autodel, mis on olnud liiklusõnnetuses kannataja pool).

Kontrolli auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tee seda koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta. VIN-koodi vaata auto ja dokumentide pealt. Müügi­kuulutusele lisatud VIN-koodi suhtu teatud kahtlusega, kuna aeg-ajalt kasutatakse n-ö fantoom­autode VIN-koodi.

Vaata suurte autoturgude portaale ja võrdle Eestis pakutavaid autosid analoogsetega ELis. Tavaliselt pärinevad kasutatud autod ELi suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.

Väldi müügiplatsil tehtud n-ö eripakkumisi, need on alati seotud suurema riskiga. Tavaliselt müüakse nii autosid, mille puhul võib põhjalikum eelkontroll paljastada ebameeldivaid üksikasju.

4. Sõiduautod EL-ist või väljastpoolt

Tänapäeval on üsna levinud, et Euroopa päritolu sõiduautot toodetakse nii ­Euroopasse kui ka näiteks Põhja-Ameerikasse turu nõudeid silmas pidades. Nõuded erinevad paraku piirkonniti ning seetõttu võib Euroopa päritolu, kuid kolmandate riikide turule toodetud sõiduauto registreerimisel Eestis tekkida lisakulutusi üksiksõiduki kinnituse, vajalike ümberehituste jms osas.

Auto algset päritolu või sihtturgu saab aidata kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Probleemivabam on muidugi soetada sõiduk, millel juba on Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Tüübikinnituse numbri leiad sõiduki andmesildilt.

Euroopa auto (EÜ tüübikinnitusega) andmesilt koosneb alati samadest andmeväljadest.

Ka mõningad Euroopa riigid ei kuulu ELi (näiteks Šveits, Norra jt), mistõttu ei pruugi sealsetel sõidukitel olla EÜ tüübikinnitust või üksikkinnitust meie tähenduses. Siinkohal on tihti abi jälle ametlikest margiesindustest, kes saavad sõiduki nõuetele vastavust kinnitada.

On ka sõidukeid, mis on küll Euroopa päritolu ja vastava tüübikinnitusega (EÜ tüübikinnitus), kuid mis on komplekteeritud ja mõeldud kasutamiseks vasakpoolse liiklusega riikides (nt Suurbritannia), nii et sõiduki rool asub paremal. Selliseid sõidukeid pole võimalik tavaolukorras Eestis registreerida.

Isegi kui sõiduki rool asub juba vasakul pool, on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on juba (omavoliliselt) ümber ehitatud.

5. Maksude tasumine välismaalt auto ostmisel

Teisest ELi liikmesriigist ostetud ja seal registreeritud kasutatud transpordivahendi ostmisel eraisik Eestis makse tasuma ei pea.

Transpordivahend ei ole käibemaksuseaduse mõistes kasutatud, kui ostuhetkel on auto esmasest registreerimisest möödunud vähem kui kuus kuud või kui sellega on sõidetud vähem kui 6000 kilomeetrit. Sellisel juhul on tegemist uue transpordivahendiga ja eraisikul tuleb Eestis tasuda käibemaks, olenemata sellest, kas ostuhetkel oli käibemaks tasutud või mitte.

Kolmandast riigist transpordivahendi (nii kasutatud kui ka uue) ostmisel pead esitama maksu- ja tolliametile kirjaliku tollideklaratsiooni ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu.

6. Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud

Eestis sõidukitele kehtivad tehnonõuded näevad suures osas ette, et sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule.

Kindlasti pööra sõidukit ostes eelnevalt tähelepanu selle valgustusseadmetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavöödele jms, veendumaks, et sõidukit ei ole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele.

7. Veendu dokumentide õigsuses

Tihti on kombeks pigem veenduda rahatähe õigsuses, kui vaevutakse kontrollima registreerimistunnistuse õigsust. Kontrolli, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid müüja andis (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne).

Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ära usalda auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tee ikkagi margiesinduses.

Võõrriigi dokumentide õigsuse tuvastamisel on abiks kohalik liiklusregister, kuhu võiksid koos sõiduki omanikuga enne tehingu sooritamist pöörduda.

8. Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta

Tagaotsimiste kohta saab infot väljastada ainult sõiduki senise päritoluriigi vastav võimukandja. Maanteeamet siin kahjuks aidata ei saa.

9. Hinda sõiduki tehnilist seisukorda

Hea välimusega läikival sõidukil võib olla silmaga mittenähtavaid puudusi. Halvasti taastatud, õnnetusse sattunud sõidukil võivad olla jäänud parandamata silmaga nähtamatud komponendid. Tee proovisõit  sõiduki tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel).

Vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, valgustusseadmete ja rehvide seisukorda. Sõidukis kasutatava elektroonika korrasolekut saad hinnata, vaadates, kas armatuurlaua märgulambid põlevad.

Lepi kokku võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel.

Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.

Autot üle vaadates pööra tähelepanu kolmele põhi­asjale: auto üldine seisukord (kontrolli ka tagurduskäiku, seisupidurit ja kõiki elektriseadmeid), dokumendid ja võimalik avariilisus. Jälgi sõiduki kulumisastet, kontrolli selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

Kõige ohtlikum on peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale.

10. Konsulteeri asjatundjatega

Autoturul püüavad autokaupmehed tihti olla targemad kui kõigi Euroopa riikide seadusandjad kokku. Siiski tasub olla ettevaatlik väidetega, nagu käiks sõidukite registreerimine ja tehnonõuete kontroll igal pool ELis ühtmoodi. Täpselt samuti nagu Soomes on tulumaks astmeline ja Inglismaal liiklus n-ö valel pool, on ka nõuded sõidukitele riigiti pisut erinevad. Reegleid on ühes riigis palju ning need on kohati keerulised, seetõttu võiks autoostja enne pöörduda maanteeameti tehnoosakonna poole. Kõiki peensusi pole ilma autot ja dokumente nägemata võimalik lahata, kuid nõu oskab amet ikka anda.

 

Pea meeles

Kui milleski tekib kahtlus, siis parem ära osta!

Pigem kontrolli rohkem kui vähem ja kahtluse korral jäta tehing tegemata.Ka juhul, kui kõik näib korras olevat, tasuks müüjaga kokkuleppel käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja.Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav ­autoasjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate ilujuttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta.Kui ostad auto korralikult ­automüügifirmalt ja siiski ilmneb mõni tõsisem probleem, siis leiab müüja mõistliku lahenduse kuni auto tagasi­võtmiseni. Eraisikust müüja või kahtlane automüügiplats ei tee seda kunagi.Tähelepanu! Maanteeamet ei uuri auto registritoimingute tegemisel auto ajalugu, kuna selleks pole tal seadusest tulenevat kohustust, seega lasub kogu vastutus pigem ostjal.