- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Magus suhkruturg
Viis ja pool aastat tagasi asutatud VMV Trade alustas suhkru vahendamist suuremas mahus 2011. aastal, ettevõtte müügitulu ulatus siis peaaegu miljoni euroni. Ligi 99 protsendi ulatuses suhkru müügiga tegelev VMV kasvatas mullu käibe 4,2 miljonini ning firma omanikust juht Maksim Vassiljev jätkab kõrgustesse pürgimist, olles tänavu saavutanud juba ligi 3–4 miljoni eurose müügitulu.
Probleemiks petismüüjad. Vassiljev peab senise edu põhjuseks madalat ostuhinda ja kiiret logistikat, kuid pealtnäha edukas teekond pole siiski kulgenud tõrgeteta.
Vassiljev tunnistab, et on kokku puutunud ettevõtjatega, kes pakuvad nn musta suhkrut. Seepärast on ka tema ettevõtte vastu huvi tundnud maksuamet. VMV juhi sõnul pole probleem suhkru päritolus, sest selle kohta on dokumendid alati olemas. Probleem algab müüjatest, kes jätavad usaldusväärse mulje, kuid mõni kuu hiljem sulgevad ukse, jättes riigile käibemaksu tasumata. Vassiljevi hinnangul mõjutavad kahtlased ettevõtted kogu turgu, kuid absurdne oleks ka unustada koostöö ettevõtetega, kelle käekäiku veel nii hästi ei tunta. “Sellest sõltub siiski terve turg ja suhkru hind, mis on selliste müüjate tõttu kukkunud,” lisas ta.
“Mul on kindlad partnerid, kellega olen koostööd teinud juba kaua ja kellega ei ole probleeme,” jätkas Vassiljev. “Samas kui minu juurde tullakse väga soodsa pakkumisega, siis miks ma peaksin sellest loobuma,” selgitas VMV juht, kelle sõnul on hinnaerinevused mitmekordsed, mitte viis kuni kümme eurot.
Vassiljevi hinnangul aitaks praegust suhkruturgu ohjeldada seadusandlus. “Tuleks ära võtta suhkru käibemaks, nagu on seda tehtud kullaga, siis oleks see äri valge ja läbipaistev,” ütles ta.
Kümme uut ettevõtet. Viimaste aastate suuremad suhkru hulgimüüjad Eestis on Antomin Trading, Nordic Sugar ja AS Haljas, kuid olukord on muutumas. Antomin Tradingu käive kukkus mullu 3,16 miljonile eurole, 2011. aastal küündis müügitulu veel 10,96 miljonini. “Eesti suhkruturule on tulnud ja tegutseb vahelduva eduga umbes kümme uut suhkrumüügiga tegelevat ettevõtet,” põhjendas Antomin Tradingu käibe kukkumist juhatuse liige Kalle Jaarman. Kes on uued konkurendid, Jaarman nimetada ei soovinud.
Tööstustarbijatele suhkrut müüv Antomin Trading suutis hoolimata käibe järsust vähenemisest ikka kasumisse jääda, millele aitas Jaarmani sõnul kaasa väljamakstavate dividendide ja nendelt arvestatava tulumaksu vähenemine. Musta suhkru kohta ei osanud Jaarman midagi öelda, kuna tema juhitava firma jaoks püsis suhkruturg eelmisel aastal suhteliselt muutumatuna, vaid käive vähenes. Jaarmani sõnul on suhkruhinnad eelmise aastaga võrreldes langenud, kuid ettevõte jätkab tänavu stabiilselt, ilma suuremate muutusteta.
Must suhkur võtab turust kolmandiku. Juuli alguses hindas Nordic Sugari suhkru hulgimüüki vahendava Montemari tegevjuht Alo Süvari maksupettustest tingitud musta suhkru osakaalu jämedalt kolmandikule. Montemari turundusjuht Eve-Liin Salumäe tunnistas samas, et nende käivet ja kasumit muutused suhkruturul otseselt ei mõjuta, sest ettevõte töötab Eestis Nordic Sugari müügiesindajana ja müük käib otse Nordic Sugari ja siinse turu osaliste vahel.
Suhkru hulgimüüja Haljas ASi juhatuse liige B. P. ei soovinud avaldada ettevõtte 2012. aasta käivet ega kasumit, kuna majandusaasta aruanne on valmimisjärgus. Ta nimetas Haljast stabiilseks ettevõtteks ning kinnitas, et jätkavad sama tegevust ka edaspidi.
Tunamullu kasvas Haljasel nii käive kui ka kasum, ulatudes vastavalt 9,2 miljoni euroni ja 400 000 euroni. Konkurentide tegevuse kommenteerimist pidas B. P. ebaeetiliseks, samuti ei soovinud ta suhkruturu tuleviku teemal sõna võtta, sest peab niisugust ennustamist tänamatuks tööks.
Suurtööstustel kindel partner. Mitu kohalikku suuremat suhkruostjat, näiteks A. Le Coq, Kalev, Prisma ja Rimi, eelistab jääda kindlate tarnijate juurde ja odavamad pakkumised ei ole pannud neid meelt muutma.
Hetkel kuum
“Juhuslikke pakkujaid on palju, aga me ei võta neid vastu,” ütles A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop. Noobi sõnul seavad nad suhkrupakkujatele kõrged nõudmised ega mängi juhuslikkuse peale. “Praegu saaks turult kindlasti kõvasti odavamat suhkrut, kui meie seda sisse ostame, aga meil on ka kvaliteedile kõrged nõudmised,” täpsustas ta.
Suhkruturu üldist seisu hindab A. Le Coqi juht pigem monopoolseks, sest kogu Euroopa suhkruturg tundub olevat ära jaotatud ning tõenäoliselt jätkub praegune seis veel mitu aastat.
ASi Kalev tegevjuht Kaido Kaare nimetas praegust turgu ettearvamatuks, sest raske on öelda, kas soovitavad suhkrukogused on saadaval või kas hinnad lähevad üles või alla. “Ütleks, et suhkur on meie jaoks väga kallis tooraine,” lisas Kaare.
Kalev ei ole viimastel aastatel suhkrupakkujat vahetanud ega plaani seda teha ka lähiajal, kuna olukord on rahuldav. Kaare sõnul on suhkruturul igasuguseid pakkumisi, aga kas need valituks osutuvad või mitte, jääb igaühe enda otsustada.
Tõrjuvad imelikke pakkumisi
Prisma turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainase sõnul on ka neile tehtud imelikke pakkumisi, kuid need summutatakse juba eos. “Me ei ole päris kindlad selle suhkru päritolus,” põhjendas Lainas. Praeguse suhkrutarnija pakutavat hinda ei saa Lainas avalikustada, kuid turundusjuhi sõnul saab muutust kindlasti seostada poeletil oleva suhkrukilo odavnemisega. Kui 2011. aasta aprillis oli Prismas kõrgeim suhkrukilo hind 1,59 eurot, siis tänavu juulis oli see langenud 1,04 eurole.
Senisele suhkrupakkujale on truuks jäänud ka Rimi, kuigi neilegi tuleb aeg-ajalt ühekordseid pakkumisi teistelt hankijatelt. Rimi turundusjuhi Andrija Lilleoja sõnul näitavad nii lõpptarbijale müüdava kui ka toorsuhkru hinnad viimasel ajal langevat trendi.
2017. aasta oktoobris lõpetab Euroopa Liit suhkru senise tootmiskvootide süsteemi, mis on kehtinud viimased kaheksa aastat. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy ehk CAP) järgi peaks muutus kindlustama parema konkurentsi ELi tootjatele nii kodu- kui ka maailmaturul.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele