Euroopa direktiiv kahjustab rängalt majanduskeskkonda

Sätted, mis keelavad väikeettevõtjatelt kahe senise põhiaruande ja mitmete oluliste lisade nõudmist, ei aita saavutada direktiivi eesmärke, milleks on halduskoormuse vähendamine ja aruannete selguse ja võrreldavuse parandamine. Säärased muudatused ohustaksid hoopis riigivalitsemise kvaliteeti ja majanduskeskkonda.

Mida on meil kaotada? Direktiivi kohaselt on “väikesed” kõik ettevõtjad, mis aastas ei ületa üle ühe järgmistest piirmääradest: 4 miljonit eurot vara,  8 miljonit eurot netokäivet ja 50 töötajat. Väikesed on 98% kõigist Eesti ettevõtjatest, kes ühtlasi annavad üle poole kõigi ettevõtjate müügitulust. Euroopa keskmine väikeettevõtjate müügitulu osakaal on märksa väiksem, mis tähendab, et meid mõjutab direktiiv paljudest riikidest rohkem.

Ettevõtjate majandusaasta aruannete esitamine toimub Eestis äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. See on Euroopas ­ainulaadne ning kõrgeid rahvusvahelisi auhindu saanud lahendus. E-aruandluskeskkonna kasutuselevõtuga vähenes aruande koostamiseks kulunud aeg keskmiselt 30%, mis juba ületab direktiiviga liikmesriikidele seatud eesmärki. Lisaks paranes aruannete kvaliteet ning vähenes nende töötlemisega seotud kulu. Saadavaid andmeid kasutavad kõik riigiasutused, ent üle poole möödunud aastal aruannete vaatamiseks tehtud 360 000 päringust tuli erasektorist, mis näitab, et neis sisalduv informatsioon on veelgi vajalikum ettevõtjate eneste jaoks. Praegu kogutava info sisu ja ulatus vastab rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Kui see hakkaks koosnema üksnes bilansist ning kasumiaruandest, nagu näeb ette vastne direktiiv, poleks selle põhjal lootustki saada õiget ja õiglast pilti aruande esitaja tegelikust olukorrast, omakapitali seisundist ega rahavoogudest.