Maksuamet pinnib alustavaid firmasid

Maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaare sõnul on sellise kontrolli eesmärk tagada, et käibemaksukohustuslase numbrit ei hakataks kuritarvitama ja et registrisse saavad vaid ettevõtted, kel ka tegelik soov ettevõtlusega alustada, teatas amet.

“Põhjalikum kontroll võib teatud juhtudel tekitada ebamugavusi ka ausale ettevõtjale, kuid soodsa ettevõtluskeskkonna mõttes on ettevõtte lihtsa asutamise kõrval samavõrra olulised ka edasised tingimused tegutsemiseks ehk aus konkurents. Seetõttu küsimegi teatud juhtudel konkreetseid tõendeid ning kontrollime taotluses toodud faktilisi asjaolusid, mitte ei rahuldu pelgalt lepingu või arvega,” ütles Jõesaar.

Jõesaare sõnul on juhtumeid, kus uue ettevõtte juhatuse liikmeteks värvatakse lühiajaliselt väheteadlikke inimesi, pärast registreeringu saamist toimub juhatuse liikme vahetus, pannakse toime pettus ja seejärel jäetakse ettevõte koos võlgadega maha. “Ettevõtluse puudumise tõttu registrist kustutatud ettevõtete arv on murettegevalt suur – näiteks kustutati eelmisel aastal registrist 7877 ettevõtet, neist ettevõtluse puudumise tõttu 3699,” nimetas ta arve.

Taipamatud ametnikud. Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul on probleem aga pigem rumalates ametnikes.

“Ju on maksuamet siis mingeid ettevalmistusi teinud, ametnikke koolitanud või uusi juhendeid koostanud,” vastas Lehis küsimusele, miks seda süsteemi vaja on. Tema sõnul on potentsiaalsete petturite väljasõelumine vajalik ja seda eesmärki ei saa kuidagi hukka mõista, kuid praktika näitab tema hinnangul midagi muud.

“Kuna ametnikud on nii eluvõõrad ja suudavad esitada asjasse puutumatuid küsimusi, siis tõesti ettevõtja ei oska lollidele küsimustele tarku vastuseid anda ja temast jääb mulje, et ta ei ole “oma ettevõtlust korralikult läbi mõtlenud”. Tundub, et ametnikele on mingi pikk juhend ette antud ja nad ei suuda sealt konkreetse juhtumi jaoks ebavajalikke asju eemaldada ning küsivad kõigilt kõike,” lisas Lehis.

Kõik pole nii mustvalge, kui paistab. “Registrist kustutamisel on ka palju erinevaid põhjuseid ja sugugi kõik ei ole seotud maksupettusega. Päris palju on selliseid juhtumeid, kus osutatakse näiteks teenuseid välismaal ja Eestis ei deklareerita isegi 0% määraga käivet. Siis võib jääda mulje, et justkui ettevõtlust ei toimuga,” tõi Lehis ühe põhjuse.

Samuti võib tema sõnul ette tulla, et planeeritud tegevus ei käivitu nii kiiresti, kui loodeti, või tekivad ajalised pausid, tegutsetakse hooajaliselt jne. “Siis võib juhtuda, et maksu- ja tolliameti “tark masin” selekteerib välja isikud, kes mingi aja jooksul ei ole käivet deklareerinud või on “miinuses”, ja nõuab selgitusi, kuid maksumaksja ei saa maksu- ja tolliametist dokumenti kätte ning jätab selgitused andmata,” rääkis Lehis. “Sellele järgneb automaatselt registrist kustutamine, millest võib maksumaksjale tekkida tõsiseid probleeme. Meie liikmetel on selletaolisi probleeme olnud päris palju,” kinnitas ta.

Lehis lisas, et kui maksu- ja tolliameti töötajad oleksid professionaalsemad ja tunneksid paremini ettevõtluse praktikat, siis suudaksid nad ka paremini välja selekteerida need isikud, keda oleks vaja tõsisemalt kontrollida.

16 protsenti loobus ettevõtlusest

Juunist augusti lõpuni esitasid ettevõtted käibemaksukohustuslasena registreerimiseks maksu- ja tolliametile kokku 2830 avaldust. Neist 882 taotlust esitasid need, kes tegelevad ettevõtlusega esimest korda.Registreeringu sai 2141 avalduse esitanut, sealhulgas ­uutest ettevõtjatest sai registreeringu 557 isikut. Maksu- ja tolliamet tegi registreerimisest keeldumise otsuse 384 isikule, sealhulgas 150 uuele ettevõtjale, peamiseks põhjuseks võimalike maksupettuste ärahoidmine.Pärast maksuhalduri pöördumist täpsustuste saamiseks loobus oma avaldusest 143 taotluse esitajat ehk 16% uutest ettevõtjatest.Sellest võis järeldada, et taotlejad ei olnud ettevõtlusega alustamist enda jaoks läbi mõelnud või siis esitasidki avalduse ebaausate kavatsustega.Maikuuni käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud ettevõtetest, kus juhatuse liige kahe kuu jooksul vahetus, on praeguseks registrist kustutatud 74 isikut, 33 isiku kontroll on veel pooleli.

Üks värvikas petuskeem

Äriühing esitas registreerimiseelse kontrolli käigus korrektse lepingu ja andis põhjalikud selgitused toimuma hakkava programmeerimis- ja juhtimistegevuse kohta Hispaania äriühingule, mis pakub Hispaanias koolidele e-teenuseid.Tegevus pidi toimuma nii Eestis kui ka Hispaanias.Äriühing registreeriti tookord käibemaksukohustuslase registrisse (KMKR).Kuid juba samal päeval toimus ettevõtte juhatuse liikme vahetus, kaks kuud hiljem leidis aset omaniku vahetus, kolm kuud hiljem uus juhatuse liikme vahetus.Uus juhatuse liige maksuhaldurile kättesaadav ei olnud ja äriühing kustutati KMKRist. Kuigi ettevõtte kolme kuu käive oli üle 250 000 euro, deklareeriti arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu võrdsena ning riigile midagi maksude näol ei laekunud.Hiljem selgus, et juhatuse liige oli olnud samal ametipostil 7 äriühingus, mis olid sama skeemi järgi variisikule võõrandatud.