• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marku Lamp – hingepidi metsa sees

    Marku Lamp on mees, kelle töökoht ja töötuba on küll Tallinna südalinnas, keskkonnaministeeriumi moodsas kontoris, tegelikult asub mehe enda süda aga sügaval metsas, sestap on ka kõik tema tööalased toimetused seotud metsaga. Ka metsamehe kummikud on Lambil samuti alati auto pagasiruumis n-ö stardivalmis.

    Oled metsandusringkondades tuntud valdkonna vaieldamatu eksperdina, Sind teatakse kui keskkonnaministeeriumi ametnikku, kelle poole ei kardeta pöörduda – teisisõnu – Sinust peetakse lugu. Kuidas tuli metsandus Sinu ellu, kuidas jõudsid teadmiseni, et see on “see õige”? Selle aasta metsapealinnas Elvas sündinuna võib tagantjärele öelda, et Elva mändide vahel kasvamine on mind pidevalt metsa lähedal hoidnud.
    Samas tuleb tunnistada, et metsandus kasvab minu külge endiselt edasi, äratundmise, et metsandus on “see õige”, on andnud need paljud inimesed, kellega olen kogu oma kooli- ja tööaja jooksul kokku puutunud. Metsandus on valdkond, mis läheb inimestele korda ning pakub ühiskonnale lahendusi oluliste keskkonnaprobleemidega toimetulekul.
    Kus oled metsanduse eriala omandanud? Metsandusõpinguid alustasin EPMÜsse (tänane Eesti Maaülikool) 1997. aastal metsatööstuse eriala õppima asudes.
    Õpingute alguses tekkis kohe võimalus omandada metsanduslik baasharidus Soomes Pieksamäel Nikkarila metsanduskoolis, kuhu aastaks õppima siirdusin. See oli koht, kus õppisin tundma soomlase suhtumist metsa ja metsandusse ning vabadel päevadel omandasin oskused metsa kasvatamisel ja selle kujundamisel.
    Tol ajal tundus soomlase jaoks tavapärane tegevus metsas meile veel võõrana, kuid heameel on tõdeda, et tänaseks on ka meie metsamajandaja tavapraktikas efektiivsema ja keskkonnasõbralikuma tehnika kasutamine, raielangi piiride ja kokkuveoteede märkimine jms.
    Kuidas sattusid keskkonnaministeeriumi? Ajal, mil olin ülikoolis õpinguid lõpetamas, toimusid ümberkorraldused riigi metsandusadministratsioonis ja keskkonnaministeeriumi metsaosakond vajas noort inimest, kellel oleks soov kaasa rääkida metsandushariduse ja -teaduse suunamisel.
    Metsandusliku teaduse ja -hariduse edendamine, teemakohaste analüüside läbiviimine, riikliku koolitustellimuse esitamine jms olid esimesed tööülesanded.
    Edaspidi on minu rolliks metsaosakonnas olnud nii metsandussektori konkurentsivõime tõstmisele kaasaaitamine, bioenergeetika sektori arendamine kui ka metsandusega seotud maaparandusküsimustega tegelemine. Muu hulgas olen koostanud metsamaterjali mõõtmise, puidukaubanduse ja raieid puudutavaid õigusakte.
    Metsaosakonna juhataja konkursil osalemine pärast eelmise juhataja lahkumist aastal 2007 oli loomulik samm edasi. Metsandusvaldkonna juhtimine on olnud väljakutse, kuid inimesed, kes selles valdkonnas töötavad, on pädevad ja armastavad oma tööd – see on teinud minu töö kergemaks.
    Oma nooruse tõttu olen aeg-ajalt kogemustest puudust tundnud, kuid elan teadmisega, et kujutlusvõime on olulisem kui teadmised.
    Pead Sa ennast loomult juhiks? Spetsialistist juhiks kujunemine on peaaegu alati seotud teatud probleemidega, kuid kuna olen alati olnud ja olen ka edaspidi valmis probleemidele lahendusi otsima, võtma ise initsiatiivi ning olema valmis enda mõttele eelistama kellegi teise oma, kui see on minu omast parem, siis usun et mul on vähemalt mõned eeldused selleks olemas.
    Kuidas kolleegid Sind kirjeldaksid? Positiivne, algatusvõimeline, üldistamisoskusega, aus, kohusetundlik, sportlik.
    Mis teeb Marku Lambist just selle inimese? Kannatlikkus ja sihikindlus olulistes küsimustes, samas olen avatud uutele mõtetele ja muutustele. Tunnen huvi muusika, spordi, tehnika ja infotehnoloogia arengute vastu. Meeleldi veedan aega merel või metsas.
    Kirjelda palun oma n-ö tavalist tööpäeva? Metsaosakonna juhataja tööpäev algab näites esmaspäeval sellega, et ta püüab kokku võtta eelmise nädala sündmused metsanduses ja anda sellest ülevaate ministeeriumi juhtkonnale. Seatakse uue nädala plaanid ja lepitakse kokku nädala tähtsamad tegemised.
    Ma eelistan juhtida osakonda kolleegidega vahetu vestluse teel. Pean oluliseks organiseeritust ja suure infomahu tõttu käib enamik juhtimisest siiski tänapäeval elektrooniliselt.
    Ametikoht nõuab ka oluliselt välislähetustes viibimist.
    Kohtumised haldusala asutuste töötajate ja metsanduse huvigruppide esindajatega on igapäevased. Ministeeriumi poole pöördub päevas vähemalt kümmekond kodanikku päevas, nii kirjalikult kui ka suuliselt.
    Pidevalt on ministeeriumi töös mõne õigusakti muutmine. Õigusloome ja strateegiadokumentide koostamine ongi see töö, millega metsaosakond peamiselt tegelema peab.
    Mis võtab lõviosa ajast? Administreerimine ja meeskonna juhtimine, tegevuste lühi- ja pika­ajaline planeerimine, koosolekute juhtimine ja nendel osalemine, probleemide lahendamine. Päriselt ja reaalselt metsaminekuid tuleb samuti sagedasti ette.
    Millele kulub Sinu vaba aeg? Teen aktiivselt sporti. Talvel jahipidamine, suusatamine ja kultuurisündmused (muusika, teater, kino jms), kevadel kalapüük, suvel purjetamine, võrkpall ja golf, sügisel jaht ja saalisport.
    Meeldib maailma avastada ja otsida uusi kogemusi, tutvuda uute inimestega teistest kultuuriruumidest.
    Kas käid sageli näiteks metsas, matkamas? Igal kevadel annan oma panuse uue metsapõlve tekkele ning metsas käimisest ei ole vist ühelgi eestlasel võimalik kõrvale hoida.
    Käin metsas ja vaatan metsa eemalt, eriti hea tunde tekitab metsa vaatamine merelt, ka seal on raske selle eest pääseda.
    Mida viimati lugesid? Ma olen pisut kärsitu ning üle kümne raamatu aastas kindlasti ei loe, meelsasti käin aga teatris ja kinos. Kui töölt vabal ajal loen, siis eelkõige seiklus-, ulme- või kergemat klassikalist kirjandust, mis inspireerib ja loob hea meeleolu.
    Praegu on käsil nt Jonas Janossoni “The 100-year-old man who climbed out the window and disappeared” ja viimane enim emotsiooni loonud teos oli Ameerika kirjaniku Jack Kerouaci 1957. aasta klassika “On the road”. Emotsiooni pakuvad inimeste julged ettevõtmised ja läbielamised.
    Kuhu oled teel, seda igas mõttes? Tööalaselt on suuremad sihid aastani 2020 metsanduse arengukavaga paika seatud, oluliseks väljakutseks saab olema Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.
    Isiklikus elus loodan senisest rohkem aega pühendada sellele, mida pean oluliseks – lähedased inimesed, tervis ja maailma avastamine. Elu on põnev ja ma püüan nautida sellest iga hetke sellisena nagu see on.
    Mida oleks vajalik muuta ministeeriumis? Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, mida tuleb pidevalt parandada. Koostöö suuremate huvigruppidega on pidevalt positiivne, ende kaasamine otsustusprotsessi tagatud.
    Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eestimaalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni.
    Edaspidigi vajab parandamist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.
    Kuidas hindad metsanduse rolli Eesti majanduses? Võimalusterohke – bioenergeetika areng, “rohemajandus”, süsinikukaubandus jt arengud annavad lootust, et jätkusuutlikult majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks mitmetele keskkonnaprobleemidele. Seega tasub ka tulevikus investeerida metsa­kasvatusse.
    Milline on meie metsanduse seis laiemalt? Puidu hinna kujundab ehitussektor ja teised tarbijad, kes soovivad puitu kasutada. Viimase kolme aasta jooksul on puidu hinnad järjest tõusnud.
    Nii Põhja-Ameerika kui ka Euroopa ehitussektori kulutused on jõudnud taas sajandi alguse tasemele, lähiajal pole selles oodata olulist tõusu.
    Kui välisnõudlus endiselt kasvab, siis jätkab meie puidutööstus Eesti majanduse väliskaubanduse negatiivse bilansi tasakaalustamist. Täiendavat stiimulit loob arenev biomassi kasutamine energeetikas.
    See aitab tuua meie metsadest välja seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud väheväärtuslikumat lehtpuuressurssi.
    Kuidas meie majandus üldisemalt areneda võiks? Eesti on paratamatult suuremate turgude tõmbetuules ning eksportturgude mitmekesistamine on see, mis hoiab ära halvima juhul, kui üks piirkond väga suurde langusesse läheb.
    Metsanduse jaoks on oluline püsida vähemalt samavõrdsetes tingimustes konkurentidega ning luua soodne majanduskeskkond ette­võtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse toetustest, mille eesmärk ei ole uute väärtuste loomine, vaid teatud tegevuste subsideerimine.
    Kuidas hindad erametsaomanike praegust olukorda, nende motiveeritust oma metsa majandada? Maailma mastaabis on metsaomanikuks olemine luksus, Eestis on see saanud võimalikuks  ligi 100  000 eestimaalasele. On ilmne et kõik metsaomanikud ei suuda ennast kunagi kurssi viia metsanduslike nüanssidega. Ligikaudu poolte metsaomanike metsaomandi pindala on alla 5 ha, mistõttu on selle majandamine ebaefektiivne.
    Metsaomanike koondumine võimaldab ühiselt tegutsedes kulusid kokku hoida ja täita metsaomandiga kaasnevaid kohustusi. Metsaühistu on abiks nii nendele metsaomanikele, kellel endal vajalikud metsanduslikud teadmised puuduvad, kui ka nendele, kes soovivad üheskoos tegutsedes suuremat tulu teenida.
    Kuidas võiks erametsaomanikke motiveerida? Mulle meeldiks, kui koostöö tuleks vabatahtlikult. Tavaliselt tuleb eestlase koostöö soov siiski vaid siis, kui viimane häda on käes.
    Seega on valikuteks teha elu võimalikult keeruliseks ja koostöö möödapääsmatuks või siis metsaomanikke kuidagi motiveerida. Oleme valinud viimase variandi ja püüdnud juba vähemalt 16 aastat seda valikut ka jõudumööda järgida.
     
    Kes on kes
    Marku Lamp
    Baashariduse omandas Elva gümnaasiumisBakalaureuse kraad Eesti Maaülikoolist metsatööstuse erialalErasektoris olnud lühikest aega ASi Tartu Puukool nõukogu liigeAsekantsleri ametis kuuluvad tema tegevusalasse looduskaitse-, kalavarude- ja metsaosakondHobid on jahil ja lihtsalt metsas käimine, purjetamine, sportimine ja lugemine
     
    Kommentaar
    Läheb alati juurteni
    Ants Varblane, metsandusspetsialist ja erametsaomanikMul on olnud võimalus jälgida Marku tööd ametnikuna päris algusest peale. Sajandivahetusel toimunud kiired muudatused metsanduse juhtimisel tõid osakonda tööle hulga noori ametnikke.Marku on olnud üks nendest, kes uute plaanide tegemisel otsinud üles vanad ametnikud ja uurinud, probleemide ajaloolist tausta. Näiliselt üsna lihtsate probleemide lahendamisel ei ole ta muutunud kärsituks, vaid oodanud ära “elukutseliste” vastuvaidlejate väsimise ja siis pakkunud välja kõigile vastuvõetavaid lahendusi.Olen näinud Marku esimesi samme jahipidamise ja purjetamise oskuste omandamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.