EKP alustab pankade põhjalikku hindamist

Hindamisel on kolm põhieesmärki: tagada läbipaistvus, st parandada pankade seisukorda kajastava kättesaadava teabe kvaliteeti; korrigeerida, st määrata kindlaks ja viia ellu vajalikud parandusmeetmed; ning suurendada kindlustunnet, st veenda kõiki sidusrühmi, et pangad on täielikult elujõulised ja usaldusväärsed.

Hindamine hõlmab kolme elementi:i) põhiriskide, sh likviidsuse, finantsvõimenduse ja rahastamise hindamine järelevalve seisukohalt nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest aspektist;ii) varade kvaliteedi hindamine, et suurendada pangariskide läbipaistvust, hinnates pankade varade kvaliteeti, sealhulgas varade ja tagatiste hindamise ning seonduvate eraldiste piisavust; ningiii) stressitest, mille eesmärk on uurida pankade bilansi vastupanuvõimet stressiolukordades.

Hindamise aluseks nii varade kvaliteedi hindamisel kui ka stressistsenaariumi põhimääratluse korral on kapitali võrdlusalus 8% esimese taseme põhiomavahenditest vastavalt kapitalinõuete direktiivis IV / kapitalinõuete määruses esitatud määratlusele ja üleminekukorrale. Stressitestidega seotud üksikasjad avaldatakse edaspidi kokkuleppel Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Põhjaliku hindamise lõpus avaldatakse koondtulemused nii riiklikul kui ka pankade tasemel koos soovitustega järelevalvemeetmete kohta. Tulemused avaldatakse enne, kui EKP asub 2014. aasta novembris täitma oma järelevalveülesandeid ning need sisaldavad põhjaliku hindamise kolme samba raames tehtud järeldusi.

EKP presidendi Mario Draghi sõnul kujutab ühtne põhjalik hindamine, mis hõlmab võrdselt kõiki olulisi panku, kes moodustavad ligikaudu 85% euroala pangandussüsteemist, tähtsat sammu nii Euroopa kui ka euroala majanduse tuleviku seisukohalt. Hindamise esmatähtis eesmärk on läbipaistvus ning loodetavasti suurendatakse selle abil erasektori kindlustunnet euroala pankade elujõulisuse ja nende bilansside kvaliteedi suhtes.