Hiiumaa kasvatab perefirmasid

Maakonna TOPe kokku võttes selgus, et edetabelites figureerinud ettevõtetest on vähemalt kümnendik perefirmad.

See tähendab, et omanike-juhtide seas on inimesed samast suguvõsast. Enim on selliseid ettevõtteid Hiiumaal, kus 90 ettevõtte seas on 15 perefirmat. Ka sealse maakonna edetabeli tipus oli perefirma.

Plastitootja B-plast on üks Hiiumaa vanemaid perefirmasid. Juba nõukogude aja lõpul Käinas riigiettevõtte ühe osa erastamisel tekkinud ettevõte ei olnud algselt ühe pere käsutuses, vaid aktsionäre oli rohkem. Aja jooksul vähenes osanike hulk ning nüüd on vaid üks ettevõtte omanik väljastpoolt suguvõsa.

B-plasti juhataja Siimo Sedriku isa koos oma vennaga olid ühed ettevõtte asutajatest. Pensioniikka jõudnud Koit ja Kalle Sedrik enam firma igapäevases tegevuses ei osale. Lisaks Siimole juhivad firmat tema vend Taavi, kes on tootmisjuht, Taavi abikaasa Merle, kes on kvaliteedijuht, ning Siimo ja Taavi onupoeg Matis, kes asus müügijuhi kohale.

Siimo peab perefirmana tegutsemise suurimaks plussiks ja miinuseks väiksust, mis ühest küljest annab paindlikkuse teha kiireid otsuseid ja reageerida turusituatsioonile, kuid teisalt avaldab tugevat mõju üldine majandusolukord.

“Kõik sõltub meist enesest, meie oskustest, kedagi teist ei saa süüdistada. Ise peame tegelema paljude asjadega, suurfirmades on rohkem spetsialiseerumist,” rääkis Siimo Sedrik. Temaga ühel meelel oli müügijuht Matis, kelle sõnul on märksa vabam ka omavaheline suhtlus, mida mõnes suur­ettevõttes juhi tasandil olla ei saa.

Rohkem oma aja peremees. Perega koos töötamine annab ka võimaluse oma aja üle vabamalt otsustada, märkis Siimo, kellel on ka mujal töötamise kogemus. “Kui on tarvis ära käia, saab ära käia, teinekord jälle teha muul ajal mingid vajalikud tööd ära. Oled rohkem oma aja peremees,” ütles ta.

Vaba aja üle otsustamine võib olla ka negatiivne, sest nii võib töö koju kaasa tulla ning eraelu ja tööelu vahele on raske piiri tõmmata. Kuna kõik ettevõttega seotud pereliikmed elavad plastitehase lähedal, ollakse ööpäev läbi valmis tööpostile tõttama, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Lahkarvamuste puhul katsuvad Sedrikud rahu säilitada. “Katsume arvesse võtta talumehe kainet mõistust ja teha kaalutud ja konservatiivsed otsused. Me ei võta üleliigseid riske, mis võiksid viia firma lõppemiseni,” kirjeldas Siimo.

Kõiki töid tuleb teha. Käinas, B-plasti naabruses asub teinegi pereettevõte Aadupoisid, mis haldab viimased 12 aastat kohalikku Luige baari. Firma omanikud on vennad Marko ja Marti Tisler, kuid baari pidamisse on kaasatud pea kogu perekond. Vendadel on abis vanemad Marta ja Arvo, ema õde Maie Pesor ning Marti elukaaslane Evelin Viilukas koos oma õe Heleniga. Kui tuleb mõni suurem üritus korraldada, tulevad appi teisedki pereliikmed, peaasi, et töö saaks tehtud, tähendas vend Marko.

“Siin tuleb ju kõiki töid teha, käid kauba järel, lükkad põrandat, kui vaja. Paindlikkus ongi selline, et ühel hetkel, kui koristaja on haige, siis lähed lükkad ise tunnikesega põranda puhtaks, see ei võta tükki küljest ära,” kirjeldas Marti.

Baaripidamist alustati vajaduse pärast. Marko endise meremehena otsis uut tööd ning pakkus end abiliseks baari endisele omanikule, kes leidis, et Marko võiks hoopis ise Käina vallalt baariruume rentima hakata. Marko kutsus venna appi ja nii hakati koos ettevõtjateks.

Esimestena perest kaasati vanemad – ema oli köögitööline koolis, kust pojad ta ära kutsusid, elektrikust isa on aidanud peamiselt elektritöödega. Algusest peale on ka vennad ise iga päev tööl olnud.

Perele saab kindel olla. Justkui ühest suust ütlevad vennad, et suurim pluss perefirma puhul on see, et kõiki saab usaldada.

“Sa ei pea kogu aeg kontrollima, mis nüüd juhtub, mis toimub. Sa tead, et enda vend, enda pere, need asjad saavad korda. Sa võid tegeleda juba teise murega,” rääkis Marti. “Kihvt on ju see, et kõik, mis ma teen, see jääb meile.”

Samuti kiidavad vennad, et kogu perele saab alati loota, kui tekib olukordi, kus on kiiresti abi vaja. Marko sõnul elavad kõik baariga seotud lähedased kahe kilomeetri raadiuses, mistõttu saab kiiresti reageerida.

“Me oleme siin kahekesi küll olnud reede-laupäeva öösel, nii et mina olen tööl, vaatan, et rahvast on palju ja siis tulebki vennas kaheks-kolmeks tunniks välja,” rääkis Marti.

“Ei imestagi, kui öösel kell kaksteist tuleb kõne,” täiendas Marko, andes mõista, et üksteisele peavad vennad kogu aeg kättesaadavad olema.

Kuidagi peab ju tööd tegema. Kliente Luige baaris hoitakse, sest väikese kogukonna puhul saab klienti vaid ühe korra petta, märkis Marti. Nii on pikki aastaid seal einestamas käinud ka B-plasti juhataja Siimo Sedrik.

Küsimusele, miks just Hiiumaal on palju perefirmasid, on mõlema ettevõtte vastused sarnased – kuidagi peab ju tööd tegema. Kuna Hiiumaal ei ole töö leidmine lihtne, on pereettevõtlus hea võimalus toita nii oma peret kui ka anda tööd sõpradele-tuttavatele.

“Hiiumaal on elukeskkond väga hea. Samas tööd leida ei ole lihtne. Perefirmad teevad töökohad nii pere liikmetele kui ka oma tuttavatele, sõpradele ja naabritele. Seetõttu on ka suhted perefirmas inimeste vahel teistsugused. Eks tegutseme Hiiumaal põhjusel, et tahame siin elada. Millestki peab elatuma ja see on üks võimalus,” sõnas Siimo Sedrik.

Vitsur: perefirma vaatab kaugemale ette

LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur kiidab pereettevõtteid selle eest, et paljud vaatavad kaugemale tulevikku. Lisaks on oluline, et meie ettevõtlus oleks mitmekesine.

Milline on Teie hinnangul praegu perefirmade trend Eestis? Siin on tegelikult mitu trendi segamini. Kahtlemata kõige nukram pereettevõte on selline, mis on perele viimane võimalus ellu jääda ja raha saada.Teiseks ei ole need ettevõtted, kus elatakse väga lühikese ajahorisondiga ja vaadatakse kvartalikasumit või iga aasta makstavaid dividende, osutunud elujõuliseks. See on nii üle maailma. Kvartalikapitalismist on palju räägitud ja see on üks suuremaid õnnetusi maailmamajandusele, sest nii dividendid kui ka palgamaksmise skeemid on seotud kvartali- või aastatulemustega ja selletõttu suhtutakse järgnevatesse aastatesse üsna muretult. Kuid on väga palju asju, mis vajavad 7- või 10aastast ajahorisonti.Tuleb välja, et pereettevõtted on tihtipeale ainukesed, kes suudavad pikka ajahorisonti jälgida. Seetõttu on väga oluline, et nendes valdkondades, kus on vaja ajahorisonti, oleks ettevõtte tegutsemise aluste hulgas selline komponent nagu opereerimine oma rahaga ja soov oma raha hoida ja seda ka oma pärijatele edasi anda, mitte ainult rantjeena, vaid ärina. Selle tulemuslikkus on täiesti erinev.

Iga kümnes Eesti ettevõte on perefirma, kas seda on vähe või palju? Kui see on selline viimane meeleheide, siis on seda palju, kui on soov panna alus pereettevõtlusele, mis kanduks läbi põlvkondade, siis on see väga hea. Selliseid võiks rohkem olla. Pereettevõtlusel on väga tugevaid külgi, sest kui see on orienteeritud nii nagu vanasti talupidamine, et ta jätkuks, siis tehakse investeeringuid tulevikku palju rohkem kui kvartalikapitalismiettevõtetes.

Kas riik saab kuidagi pereettevõtteid motiveerida, et nad oleksid jätkusuutlikud? Saab küll, kuid kõigepealt tuleb teha endale selgeks, kes need pereettevõtjad on. Ma tõin välja kaks äärmuslikku tüüpi, aga neid on veel kindlasti rohkem. Tuleb välja selgitada, millised nad on, millised on kasvu- või arenguvajadused, ja siis vaadata, mis meie majanduskeskkonnas on, mis soodustab ja mis takistab nende püsimajäämist.  Igasugune ettevõtlusevorm on väärt ettevõtlusevorm ja seda tuleb hoida. Ettevõtlusvormid peavadki olema mitmekesised, sest kui me ei kasuta kõiki võimalusi ära, siis kahtlemata me anname osa oma kasvujõust ära.

Eksport võtab suuna Aasiasse

Üha enam muutub Eesti ettevõtjaile atraktiivseks Aasia kui hea ekspordipiirkond, kuhu pääsemine on kallis, kuid tasub end pikas perspektiivis ära. Maakondade edetabelites oli palju ette­võtteid, kes tegid mullu väga hea tulemuse tänu kasvanud ekspordile, mis võib osa ettevõtjate hinnangul olla ainus viis lähiaastatel käivet kasvatada. Näiteks ütles Ago Soomre, kes juhib Haapsalu Ukse­tehast, et ettevõtte mullune käibe kasv tuli täielikult ekspordist.See on pannud ettevõtjaid täiendavaid eksporditurge otsima. Kuna mõnes sektoris ei lähe ka meie lähinaabritel kuigi hästi, on pilk suunatud kaugemale, teistesse maailmajagudesse.Hiiumaa TOPis 4. kohale tõusnud höövelmaterjali tootja OÜ Vesset teenis mullu suurima müügitulu Koreast, käive Jaapanist kasvas üle kahe korra. Jaapani osakaal käibest oli mullu natuke alla 5%, selle aasta lõpuks loodetakse seda kasvatada 14%ni.Kolmveerand ettevõtte toodangust läheb ­Aasiasse. “See tuleb meie toote ja asukoha eripärast – millist toodangut saab üldse sellise asukohaga puidutootmises teha,” rääkis Vesseti tegevjuht Toomas Pertel. “Me oleme konkurentsivõimelised kallima otsa toodetes ehk viimistlusmaterjali puhul. Ehituspuidu osas ei suudaks me mitte kuidagi konkureerida, sest transpordikulu osakaal lõpptoote hinnast on niivõrd suur.”

Suhete sõlmimine võtab aega. Perteli sõnul on Jaapanisse väga keeruline müüma hakata. Ette­võte suunas suure osa oma tähelepanust sealsele turule juba 2008. aastal, aga alles kolm aastat hiljem saadeti sinna esimesed proovikonteinerid. Tänavu on esimene aasta, mil sealt tuleb tema hinnangul korralik kasv.“Algus on hästi pikk ja vaevarikas. Need protsessid ei käi seal nii kiiresti kui siin, aga kõik on võimalik, kui piisavalt intensiivselt millegi suunas tööd teha,” ütles Pertel.Mõni aasta tagasi suundus Aasia turule ka Ruth Oltjeri puhastustoodete firma Chemi-Pharm, mis tegutseb praegu Malaisias, Indoneesias ja Singapuris. Et mitte tundmatus kohas vette hüpata, kasutati esmalt kohalike abi. “Meie läksime nii, et mind juhendas Jaapani suursaadik ja soovitas inimest, kes oli nn man on the ground (kohalik – toim), kes avab uksi ja suhtleb ärimeeste ja valitsuse vahel. See käib kõigi ­Aasia riikide kohta,” rääkis Oltjer. Lisaks palus ta abi kohalikelt ülikoolidelt, et need räägiks ettevõtte meeskonnale, kuidas välismaalasena selles riigis äri teha.Ka Oltjer pidas turule sisenemist pikaks protsessiks, märkides, et kultuurierinevusest tingituna ei tule tulemus kohe. “Sa pead seal käima ja nendega sõpradeks saama. See sõbrakssaamine ühe kohtumisega kindlasti ei juhtu, 3–4 kohtumise järel juba hakatakse sinuga natuke teistmoodi rääkima,” selgitas ta.Küll aga rõhutas Oltjer, et lojaalsus on sealsetes maades suur ning kord juba sõlmitud sidet kellegi teise vastu naljalt välja ei vahetata. “Neile õpetatakse, et peab töötama win-win (mõlemad võidavad – toim) mudel ja kui sa lähed ise sinna jutuga, et oleme vastastikku kasulikud, siis nad saavad sellest aru. Minu meelest on väga mõistlik nendega töötada,” lausus Oltjer.

Aasia mastaap toob tulu. Viljandimaa TOPi kolmas koht, Flint Kaubandus OÜ kasvas mullu samuti tänu Aasia turule. Põllumajandustehnika müüja küll ei eksportinud, vaid importis Koreast traktoreid kohalikule turule müümiseks.Ettevõtte müügijuht Janar Sihv rääkis, et Korea tehasega esimest korda suheldes selgus, et nende jaoks on Euroopa turg tervikuna liiga väike, rääkimata Eestist, mis pani Flint Kaubanduse raskesse olukorda. Firmale anti prooviaeg, et end tõestada.Sihvile tuli aga üllatusena, et läbirääkimised kestsid vaid paar kuud, mis ei ole sealses kultuuris tavapärane. Ta leidis, et kiirus tulenes eestlaste järjekindlusest: “Oleksime ise olnud kõhklevamad, oleks võtnud vähemalt pool aastat aega.”Sealsed traktorid hakkasid siin aga hästi minema, mis üllatas nii korealasi kui ka eestlasi. Koostöö on seetõttu hästi sujunud.Sihv on üritanud koostööpartnereid leida ka Taiwanist ja Hiinast, kuid seal ei ole läbirääkimised nii edukalt sujunud. Suurimaks raskuseks peab Sihv kultuurilisi erinevusi ja teistsugust asjadest arusaamist. “Üks naljakas asi, mis jookseb igal pool läbi: kui aastaplaane tehakse, siis ei lähtuta reaalsetest andmetest või prognoosidest, vaid nende jaoks on hästi tähtis iga-aastane tõus. Isegi kui nad teavad, et tõus ei ole võimalik, siis oma­vahel suuliselt lepitakse kokku, et see ei ole küll võimalik, aga paneme prognoosidesse ikkagi kirja. Meie jaoks see ei ole loogiline, aga nemad tahavad, et nii teeks,” kirjeldas Sihv.Kõik ettevõtjad leidsid, et Aasia turule tasub pürgida, sest kuigi protsess on aja- ja rahakulukas, tasub see pikemas perspektiivis ära.Oltjer põhjendas Aasia olulisust teistsuguste mastaapidega: “Seal on tohutult suured ja kasvavad turud. Indoneesias oli meie valdkonnas aastane kasv 10–15%, see on Euroopa mõistes uskumatu. Kui sul on, mida pakkuda, siis seal on turg, kes seda tahab,” lausus ta.

 

Väikemaakonnad paistavad perefirmade rohkusega silma

Valik perefirmasid Äripäeva Maakonna TOPidest koht; ettevõte valdkond; omanikud

 HARJUMAA    14. Technomar & Adrem AS; puidutööstus; Igor ja Irene Izraeljan 53.–54. Svensky Kaubanduse AS; hulgikaubandus; Sven ja Kairit Carol Voites 70. M.V.Wool AS; toiduainetööstus; Mati, Moonika ja Meelis Vetevool

 HIIUMAA    1. EstPak Plastik AS; plastitööstus; Enno ja Marek Harjak 9. Adoranna O;Ü põllumajandus; Erki, Tõnu ja Sirje Kaptein 10. Käärapoisid Toimetavad OÜ; ehitus; Hannelore ja Alar Kääramees 11. M ja P Nurst AS; tootmine; Mati ja Moonika Nurs 17. Anvat Ehitus OÜ; ehitus; Tuuli ja Andres Jerešin 20. Liisbet Tukat OÜ; tootmine; Hannele ja Olev Tukk 23. Hiiumaa Agro OÜ; põllumajandus; Hanneli Matto, Sulev Matto 28. Velunka OÜ; ehitus; Vello ja Uno Kaevats 36. I V Elektritööd OÜ; ehitus; Jüri ja Karin Vals 50. B-plast AS; plastitööstus; Siimo, Koit ja Kalle Sedrik 53. Relle Autokaubad OÜ; jaekaubandus; Mart, Mihkel ja Aide Eller 68. LeVa AS; ehitus; Lembit ja Kaja Vainumäe 70. Leesla OÜ; metsamajandus; Valdis ja Juta Laid 72. Aadupoisid OÜ; toitlustus; Marti ja Marko Tisler 90. DAGOpen OÜ; projekteerimine; Virve, Jaan ja Jüri-Karl Kuusemets

 IDA-VIRUMAA    9. Logowest OÜ; kaubandus; Igor ja Jelena Hripunov 14. EVAS B & P AS; hulgikaubandus; Sergei ja Natalja Poljanskihh 20. Sfinks KN OÜ; hulgikaubandus; Leonid ja Nadežda Kordas 41. Sigwar OÜ; toiduainetööstus; Kaido ja Margo Jäger 50. Inest Market AS; mööblitootmine; Igor, Valeri ja Anatoli Šestilovski 55. Polven OÜ2; toiduainetööstus; Sergei ja Larissa Polujanenkov 86. Assoll OÜ; jaekaubandus; Valerii, Aleksandr. Svetlana Startsev 90. Elkarin OÜ; ehitus; Eldur, Janek, Kaarin ja Erki Lainjärv 96. Vikingmodum OÜ; transport; Kaupo, Raivo ja Ats Nõmmemees 97. T.R. Tamme Auto OÜ; transport; Toomas ja Raivo Tamm

 JÄRVAMAA    2. Katri OÜ; jaekaubandus; Anna, Viktor ja Vitali Kasak 

 JÕGEVAMAA    23. Rauduks OÜ; metallitööstus; Andres ja Toomas Orumaa 34. Merit Tarkvara AS; infotehnoloogia; Andres ja Kaja Kert 38. Bueno OÜ; ehitus; Vitali ja Vladimir Goroško 45. Orthez OÜ; ehitusmaterjalitootmine; Urmas ja Ülar Poom 74. Äksi Puhkemaja OÜ; ehitus; Marje ja Kalev Raudsepp 77.–78. A.Tammel AS; hulgikaubandus; Arvi, Andres ja Indrek Tammel 82. Töörõõm OÜ; metsavarumine; Mart ja Kalju Meeru

 LÄÄNE-VIRUMAA    1. Barliman OÜ; renditeenus; Enely ja Timo Kalevi Vaaramaa 4. Pomemet OÜ; masinaehitus; Tarvo ja Ann Lõhmus 17. Näpi Metall OÜ; masinaehitus; Ergo ja Aivo Saar 39. HeTi Pere OÜ; metallitööstus; Tiit ja Helgi Järvekülg 51. Raviltos OÜ; metsatööstus; Urmas ja Olga Valter 52. Rakiste Tehas AS; masinaehitus; Tauno ja Maia-Liis Supper 74. Virma M.T. OÜ; jaekaubandus; Tarmo ja Tõnu Taal 77. VMV Hulgi AS; kaubandus; Aivar, Heli ja Helen Mõik 81. Emekan OÜ; ehitus; Mehis ja Jaanus Valk

 LÄÄNEMAA    39. Tradilo OÜ; kaubandus; Andres ja Andrus Laidre 58. Ananke OÜ; jaekaubandus; Rita, Jaak ja Kerttu Liiva 61. Maxime OÜ; toitlustus; Rein ja Marget Vatku

 PÕLVAMAA    19. RIS Ehitus AS; ehitus; Madis ja Raini Tsäko 22. Põlva Tehnika Metallitööd OÜ; masinaehitus; Tarmo ja Jüri Traagel 29. Kanniku OÜ; transport; Aare ja Alar Kannik 48.–49. ROOSmashiin OÜ; jaekaubandus; Maie ja Sulev Roos 58. Mahta Kütus AS; jaekaubandus; Ennu ja Tea Tammemägi 79. Linaarus OÜ; jaekaubandus; Ivar, Margit, Triin, Tiina, Mari Pikk

 PÄRNUMAA    39. Raunex OÜ; jaekaubandus; Kaido, Evi, Allan, Martin ja Mati Kose 73. Alve OÜ; jaekaubandus; Kaspar ja  Aina Laanemets 97. Pajo AS; trükitööstus; Ain ja Rutt Pajo 102. KV Transport OÜ; transport; Ülo, Uudo ja Vallo Kägu

 RAPLAMAA    21. Aspar-Trans OÜ; transport; Aare, Helju ja Jaan Müil 41. ASV-Auto OÜ; transport; Veljo ja Vallo Asperk 64.–66. Pureva OÜ; hulgikaubandus; Raivo, Andro ja Inna Metsis 64.–66. Rodnas OÜ; hulgikaubandus; Sandor ja Kaspar Järvala 68. Tubren OÜ; transport; Neeme, Rainer, Triinu ja Õie Tuberik 79. Ago Auto OÜ; transport; Ago ja Anne Leht 80. RAES AS; jaekaubandus; Enn ja Aili Kasari 81. Assan Trans OÜ; transport; Aare ja Reena Vaan 83. Comser OÜ; jaekaubandus; Margus ja Nedda Jehe 91. Awol Trans OÜ; transport; Maimu ja Aavo Laiapea 95. RTM & Ko OÜ; ehitus; Ruttar ja Tiit-Tambet Marrandi

 SAAREMAA    7. AT Sim OÜ; ehitus; Arvi ja Tarvo Simastel 30.–31. Saare Foods OÜ; toiduainetööstus; Siiri ja Meelis Lonn 38.–39. Sandla Puit OÜ; puitmajade tootmine; Kalmer ja Jaanus Põlluäär 44. Keskpunkt OÜ; merekalapüük; Andro ja Henry Ots 56. Javicar OÜ; hulgikaubandus; Jaanus ja Kalmer Põlluäär 91. Karja Pagariäri OÜ; toiduainetööstus; Aivo ja Malle Kanemägi

 TARTUMAA    7. Salem Ehitus AS; hulgikaubandus; Elena ja Andrei Kuznetsov 49. Salimento Grupp OÜ; mööblitootmine; Mati, Mihkel ja Jaan Arens 50.–51. Alpter Grupp OÜ; transport; Kaido ja Kaimo Kaasik 67. E.T.V.A. Varuosad OÜ; hulgikaubandus; Eduard ja Tiiu Rääts 68. Truck Trading Estonia OÜ; sõidukite müük, remont; Kaimo ja Kaido Kaasik 73. Teearu Grupp OÜ; ehitus; Tarmo ja Andres Aru 89. Tartu Uusapteek OÜ; apteekide tegevus; Kalle, Hälin, Tanel ja Regina Kurvits

 VALGAMAA    3. Maad ja Metsad OÜ; metsavarumine; Jaak ja Peeter Napritson 30. Jaanikese Jahinduse OÜ; hulgikaubandus; Tõnis, Jaan ja Andres Balodis

 VILJANDIMAA    20. Electrum AS; ehitus; Peeter ja Sander Kuusk 34.–35. Valma Saeveski OÜ; metsavarumine; Olev ja Olav Arus 70. Annemeli Lihatooted OÜ; toiduainetööstus; Meelis ja Annely Ritson 78. Siller Auto OÜ; sõidukite müük, remont; Lembit-Ervin, Maie ja Einar Juht 84. Rael AS; mootorsõidukite müük; Raul ja Ivo Alliksaar 109. Ants Viljandi OÜ; transport; Mait, Piret ja Karin Hommik

 VÕRUMAA    21. Haugas Transport OÜ; transport; Veiko ja Meelis Haugas 25. Diksoonia OÜ; metsatööstus; Nikolai ja Hariton Lepistik 44. Kristeni Kütused AS; tootmine; Kalle, Henry, Sten ja Ranar Paal 53. Johnny AS; jaekaubandus; Kalmerja Urmas Johanson 76. Lasva Liimpuidu AS; puidutööstus; Juho ja Ulvi Toomik 77. Aivar & Merike OÜ; saematerjalitootmine; Merike ja Aivar Leok 84. Kimeko OÜ; põllumajandus; Karin ja Aarne Kiviste

Tabelis on välja toodud ettevõtted, mille omanikud ja juhatus on pereliikmed.

 

Mida Aasia turule siirdudes silmas pidada?

1. Veendu, et sul on midagi sealsele turule pakkuda.2. Õpi tundma kohalikku kultuuri, selle eripärasid. Nii teenid kiiremini ära kohalike austuse.3. Leia endale kohalik abiline. Eesti saatkonnad on valmis sellega aitama.4. Arvesta, et kasumlikkus võib tulla mitme aasta pärast.5. Pea meeles, et sealsetes riikides ollakse väga lojaalsed, mis annab võimaluse sinna aastateks pidama jääda.