• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll: väljaränne kasvas hüppeliselt pärast kriisi

    Riigikontrolli 2012-2013 aastaraport toob välja, et viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud, sealjuures kiirenes väljaränne hüppeliselt viimasel paaril aastal.

    Uuringud Euroopas on näidanud, et olukord tööturul on peamine, mis mõjutab inimesi elukohariiki vahetama. Madalad palgad ja paigalseisev ostujõud on ilmselt ka Eesti puhul üheks ajendiks, mis sundinud inimesi piiri taha tööle ja elama asuma. Viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et 2012. aasta lõpu seisuga elas välismaal pea 83 000 Eesti kodanikku. Tegelik arv võib aga olla suuremgi, kuna kõik väljarännanud ei pruugi seda ametlikult kinnitada.
    Märkimisväärne on, et väljaränne ei kiirenenud hüppeliselt mitte majanduskriisi raskeimatel aastatel (2009–2010), vaid on hoogustunud hoopis viimasel paaril aastal. Kui 2009. aastal rändas Eestist välja alla 5000 inimese, siis 2012. aastal 10 800 isikut. Eestisse sisse rändas veidi üle 4000 inimese, mistõttu jäi rändesaldo 2012. aastal ligemale 7000 inimesega miinusesse. Peamised sihtriigid, kuhu Eestist tööle ja elama suunduti, olid Soome, Rootsi, Norra ning Suurbritannia.
    Väljarände hüppeline kasv 2012. aastal viitab ühelt poolt ilmselt sellele, et inimene ei langeta otsust elukohariiki vahetada kergelt ning vajab oma võimalustes selguse saamiseks aega. Teisalt võib rände kiirenemine näidata, et inimesed on oma eluolu liiga aeglases paranemises pettunud. Väljarände kasvu põhjuseks võib olla ka nn järelemineku efekt: ülejäänud pereliikmed järgnevad teise riiki varem tööle suundunud pereemale või -isale. Sellisel juhul on väljarännanuid veelgi keerulisem Eestisse tagasi tuua.
    Inimesed lahkuvad maapiirkondadest
    Eestist lahkumise alternatiivina on inimesed paremate töötingimuste ja eneseteostusvõimaluste otsingul suundunud maapiirkondadest Eesti suurematesse linnadesse. Siserände tulemusena on viimase kümne aastaga vähenenud tervelt 11 maakonnas rahvaarv rohkem kui 10%. Seejuures ei liigu inimesed tööle mitte maakonnakeskustesse üle Eesti, vaid peamiselt ikka Tallinna või Tartusse. Kui töökohana eelistatakse suurlinnu, siis elupaigana linnade lähivaldu. Nii on suurenenud just keskuste ümber olevate kohalike omavalitsuste elanike arv (keskmine kasv 10 aastaga 13%), samas kui elanike kaotusest pole pääsenud ükski maakonnakeskus (keskmine kahanemine 9%).
    Inimesed liiguvad sinna, kus on tööd ja leiba. Harjumaa on ainus maakond, kus pooltes omavalitsustes on tööealiste arv kasvanud ning pooltes kahanenud. Kõikides ülejäänud maakondades on rohkem neid omavalitsusi, mille tööealiste arv on kahanenud.
    Tööealisi on võitnud juurde vaid keskusi (peamiselt Tallinna, Tartut ja Pärnut) ümbritsevad kohalikud omavalitsused, kaotanud on nii maakonnakeskused kui ka kõik ülejäänud kohalikud omavalitsused.
    Tööealise rahvastiku lahkumise ja negatiivse iibe tõttu on maapiirkondades kasvanud eakate osakaal ning vähenenud laste ja noorte arv. Kuna lapsi on jäänud kümne aastaga Eestis ca 12% võrra vähemaks, on kuni 14aastaste osakaal rahvastikus vähenenud nii maakonnakeskustes, keskust ümbritsevates kohalikes omavalitsustes kui ka kõikides ülejäänud omavalitsustes. Kui maakonnakeskused ja neid ümbritsevad lähivallad kõrvale jätta, siis elas ülejäänud omavalitsustes 2012. aastal ca 30% vähem lapsi kui 2002. aastal.
    Maakondadest on kümne aastaga kasvanud laste arv vaid Harjumaal, Hiiumaal elas 2012. aasta lõpu seisuga pea poole võrra vähem lapsi kui kümmekond aastat tagasi.
    Eakate osakaal on maapiirkondades seevastu kasvanud ja eelkõige n-ö maaomavalitsustes. Kui maakonnakeskustes ja neid ümbritsevates lähivaldades on eakaid keskmiselt 17%, siis ülejäänud omavalitsustes ca 22%. Maakonniti on eakate osakaal väikseim Harjumaal (15%), mitmel pool mujal on see üle 20%.
    OECD riikidega võrreldes on Eesti riigi väiksust arvestades Eesti-sisesed regionaalsed sotsiaal-majanduslikud arenguerinevused märkimisväärselt suured. Ebaühtlane on ka maapiirkondade võimekus pakkuda kohalikele inimestele teenuseid ning investeerida omavalitsuse arengusse. Ühelt poolt on see üheks põhjuseks, miks noored ja tööealised maapiirkondadest lahkuvad, teisalt süvendavad need muutused rahvastiku paiknemises arenguerinevusi veelgi.
    Majanduslik areng on piirkonniti väga erinev ning majanduslikult aktiivsed ettevõtted on koondunud Harju- ja Tartumaale. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab riigi keskmise taseme vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal jääb SKT inimese kohta alla 50% Eesti keskmisest.
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Volvo Cars sihib 23 miljardi dollarist hinnasilti
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.