• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti köidab venelasi ja ukrainlasi

    Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem, teatas statistikaamet.

    Kuigi jätkuvalt tuli kõige rohkem sisserändajaid Soomest, oli oluline sisseränne ka Venemaalt (23% sisserännanutest) ja Ukrainast (8%). "Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud sisseränne Suurbritanniast ja Iirimaalt, mis tuleneb ilmselt paari aasta tagusest aktiivsemast lahkumisest nendesse riikidesse," selgitas statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur pressiteates.
    Ta lisas, et Euroopa riikidest saabujate puhul on peamiselt tegemist tagasirändega, mistõttu on paariaastane vahe väljarände tõusu ja sisserände tõusu vahel ootuspärane. "Samas on Ukraina ja Venemaa uute sisserännanute lähteriigiks, mistõttu ei seostu see tõus varasema väljarändega," ütles Tammur.
    Rändesaldo oli jätkuvalt negatiivne, st väljaränne ületas sisserännet. Mullu oli rändesaldo -2642 ja aasta varem -3682. 95% välja- ja 60% sisserännanutest olid Eesti kodanikud.
    Eestist teise riiki oma elukoha registreerinud inimeste arv on viimased kolm aastat olnud üsna stabiilne. Ka väljarände suunad on üldjoontes samad – kolmveerand lahkujatest on läinud Soome ja 6% Suurbritanniasse. Populaarsemad sihtkohad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi.
    Ka sisseränne Ukrainast kasvas 2013. aastal, samas on Ukraina ja Venemaa uute sisserännanute lähteriigiks, mistõttu ei seostu see tõus varasema väljarändega. Kui üldiselt on Eesti välisrände saldo negatiivne, siis Venemaa, Ukraina ja paljude väljapoole Euroopat jäävate riikidega on Eesti rändesaldo enamiku iseseisvusajast olnud positiivne, st sisserännanuid on väljarännanutest rohkem.
    Maakonniti rahvastiku välisrände sihtkoht ja lähteriik erineb. Näiteks Ida-Virumaalt lähevad vaid pooled väljarändajatest Soome, sest võrreldes teiste maakondadega minnakse enam Suurbritanniasse, Saksamaale, Venemaale ja teistesse EL liikmesriikidesse. Põhjus on ilmselt selles, et suure osa Ida-Virumaa elanikkonna jaoks ei ole Soome keeleliselt niivõrd lähedane ja venekeelse kogukonna leidmine on lihtsam ka teistes Euroopa riikides.
    Ka sisserändajate lähteriikide jaotus on Ida-Virumaal erinev: sisserännanutest moodustasid poole Venemaalt tulnud inimesed ja Soomest saabujaid oli vaid 10%. Harju ja Tartu maakond eristuvad teistest maakondadest samuti. Väljastpoolt Euroopat saabuvad inimesed asuvad Eestis elama peamiselt kahte suuremasse linna – Tallinnasse ja Tartusse. Ülejäänud maakondades on Soome osatähtsus sisse- ja eriti väljarändes palju olulisem.
    Vaadates välisrändes osalejate soo- ja vanusjaotust, saab öelda, et võrreldes 2012. aastaga suurenes mullu nii meeste kui ka naiste sisseränne. Naised on aga endiselt aktiivsemad väljarändajad ja neid rändab ka meestega võrreldes vähem Eestisse tagasi. Kõige aktiivsemad välisrändes osalejaid on 20–44aastased. Viimasel kahel aastal on kasvanud kuni 9aastaste väljaränne. Et kuni 4aastaste sisseränne on kogu viimase kümnendi olnud kõrge ja on seda praegugi, siis rändesaldos on 2012. ja 2013. aastal näha 5–9aastaste arvu suuremat kahanemist. Ilmselt tuleneb see perede suurenenud väljarändest.
    Statistikaameti rändestatistika põhineb rahvastikuregistri elukoha registreerimise andmetel. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Võimude põimumise räpane pesu vajab puhtaks küürimist
Eesti ettevõtluskeskkonna sirge pintsaku ja selge silmavaate nimel tuleb valgekraelise kuritegevuse kahtlused eriti hoolikalt läbi valgustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti ettevõtluskeskkonna sirge pintsaku ja selge silmavaate nimel tuleb valgekraelise kuritegevuse kahtlused eriti hoolikalt läbi valgustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa aktsiaturud tõusevad kolmandat päeva järjest
Euroopa aktsiaturud tõusid kolmapäeval kolmandat päeva järjest. Nädala esimese kahe päevaga oli regiooni turgudel viimase aasta suurim tõus, millele aitas kaasa omikrontüvega seotud hirmude laabumine, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud tõusid kolmapäeval kolmandat päeva järjest. Nädala esimese kahe päevaga oli regiooni turgudel viimase aasta suurim tõus, millele aitas kaasa omikrontüvega seotud hirmude laabumine, vahendab Reuters.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Emöke Sogenbits: õige firmade kukkumine ootab meid veel ees
Õige firmade kukkumine on ilmselt veel ees, sest koroonapandeemia ajal on paljud ettevõtted end tühjaks pigistanud, ütles HANZA Mechanicsi Balti klastri juht Emöke Sogenbits konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
Õige firmade kukkumine on ilmselt veel ees, sest koroonapandeemia ajal on paljud ettevõtted end tühjaks pigistanud, ütles HANZA Mechanicsi Balti klastri juht Emöke Sogenbits konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".