Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koostööpelgus takistab kasvu
Eesti majandus ei kasva nii kiiresti, kui võiks. Samuti ei maksta enamikul töökohtadel piisavalt head palka, mis inimeste soove rahuldaks. Suuremat palka aga on võimalik maksta nendel töökohtadel, kus luuakse rohkem väärtust.
Seega peame vaatama, millised tingimused tuleb luua selleks, et selliseid töökohti tekiks.
Usinalt alustajad ei jää ellu. Sama küsimusega maadleb enamik riike. Igal riigil on oma konkurentsieelised, mistõttu tasub keskenduda pigem oma tugevustele ja neid veelgi tugevdada.
Üleilmse ettevõtluse seire Eesti raport leidis, et Eestis on varase faasi ettevõtjaid rohkem kui üleminekuriikides keskmiselt. Samas on nende ellujäämismäär madalam sama arengutasemega Euroopa riikide keskmisest ja poole madalam innovatsioonipõhise majandusega Euroopa riikide keskmisest.
Kardetakse idee varastamist. See tõsiasi viitab, et oluline osa ettevõtjaid lõpetab tegevuse enne 3,5 aastat ega suuda areneda järgmisele tasemele.
Raport tuvastas ka kitsaskohti, mis meid järgmisele tasemele liikumisel takistavad. Ühe kitsaskohana märgiti vähest koostööd teadlaste, leiutajate ja teiste ettevõtjatega.
Ettevõtjate (eriti algajatega) ja leiutajatega suheldes märkan tihti hirmu, et teiste ettevõtjatega koostöö tegemine viib hea idee varastamiseni. Ometi usun, et reaalseid näiteid, mis seda hirmu toidavad, ei saa Eesti-suuruses ühiskonnas, kus kõik tunnevad kõiki, olla palju.