Euroopa Parlament kinnitas ELi uue eelarve

“Kui me oleks veel viivitanud, kuni detsembrini, oleks see juba parlamendi enda mainet kahjustanud,” ütles Eesti parlamendisaadik Tunne Kelam, märkides, et parlamendi peamised nõudmised on arvesse võetud.

Kelam ei näe põhjust protsessida ka Eesti põllumajandustoetuste üle, mis ei suurene veel vanade liikmesriikidega võrdsele tasemele. “Siht ei ole ju Euroopa Liidu toetustest järjest enam sõltuvaks muutuda. See rahuldab meid, et saime toetused Rumeeniaga samale tasemele,” ütles Kelam.

Eile hääletas eelarve poolt 537 parlamendisaadikut, vastu oli 126 ja erapooletuks jäi 19 saadikut. Vastu hääletasid rohelised ja väiksemad ääreparteid, sealhulgas euroskeptikud.

Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit eurot rohkem, kui sinna sisse maksab.

Petri Sarvamaa tõstis esile Rail Balticut kui ELi järgmise seitsme aasta üht olulisemat transpordihanget. “See looks Euroopa kaardile uue püsiva jälje,” ütles ta. Kui see on valmis, saab edasi kaaluda, kas raudtee ehitust Soome või Peterburi suunal jätkata.

Euroopa Parlamendi istungi päevakorras on  täna ka eelnõu, mille järgi peaks aastaks 2020 olema ettevõtete nõukogudes vähemalt 40 protsenti naisi. Ettepanek on nii palju lahjenenud, et see puudutab vaid börsiettevõtteid, millel on vähemalt 250 töötajat. Rõhuasetus on sellel, et juhatuse liikmete valik oleks selge ja läbipaistev – kui aga on kaks võrdset kandidaati, tuleks eelistada naist.

Neljast Soome Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühma liikmest on eelnõu poolt valmis hääletama vaid Sirpa Pietikäinen, märkides, et muidu läheks sada aastat, enne kui firmade juhtkondades ka naiste teadmised ja oskused enam kaalu andma hakkavad. Teised on skeptilised. Samuti tekib küsimus, kas seda ikka peab ELi tasandil reguleerima.

Kulukas rändamine. Parlament on lõpuks kaalumas sedagi, kuidas lõpetada kulukas ja tülikas kolimine Brüsseli ja Strasbourgi vahel. See läheb aastas maksma 200 miljonit eurot, märkis Essayah. Parlament tahab õigust ise otsustada, kus istungeid pidada, kuid ELi aluslepingud sellist võimalust ette ei näe. Parlamendi põhiseaduskomisjoni arvates tuleks algatada aluslepingute läbivaatus, mis parlamendile sellise otsustusvoli annaks.

“See on järjekordne näide sellest, kus parlamenti süüdistatakse asjades, mille üle tal ei ole voli otsustada,” ütles Sirpa Pietikäinen. See, et parlamendil tuleb sõita kahe linna vahel, on liikmesriikide otsustada. Piisab vaid ühe riigi vastuseisust, et midagi ei muutuks.

Padar käsumajanduse vastu. Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padari sõnul on 2014–2020 eelarveraamistikus Eestil kasutada 5,9 miljardit eurot (siit läheb maha Eesti sissemakse ELi eelarvesse). See tähendab 900 miljonit rohkem kui lõppeval perioodil. Kusjuures Eesti põllumajanduse rahastamine kasvab uues eelarves 1,73 miljardile eurole, võrreldes 1,2 miljardi euroga lõppeval perioodil.

Naistekvootide kohta ütles Padar: “Minu soov oleks, et jääks peale positsioon, mis on liikmesriikidele soovituslik, et see ei ole kohustuslik. Ainult meestekesksed organisatsioonid on ebaefektiivsed ega toimi.”

Artikli autori viibimist Strasbourgis rahastab  Euroopa parlament.

Tasub teada

Õigusloome ja rahaasjad korda

ELi eelarve suurus on järgmiseks seitsmeks aastaks 960 miljardit eurot kohustuse osas, 908 miljardit maksete osas (2011. aasta hindade juures).Euroopa parlament soovis kutsuda kokku kõrgetasemelise nn omavahendite töögrupi, mille ülesanne oleks ELi sissetulekute süsteemi põhjalik korrastus.Praegune süsteem erandite, kärpimiste, erinevate rahastusallikate ja sõltuvusega liikmesriikide eelarvetest on muutunud liialt segaseks. Töögrupp alustab lähiajal.Parim kasutusviis igale eurole. Tänavu juunis sõlmitud kokkuleppega kindlustas Euroopa Parlament läbirääkimismandaadis välja toodud prioriteedid. Olulisemad neist on pea täielik vabadus tõsta kasutamata rahalisi vahendeid lõppevast aastast järgmisesse ja senisest suurem voli liigutada vahendeid erinevate kulutüüpide vahel, mis on vajalik, et kindlustada iga viimse kui euro parim kasutus.