• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Parlament kinnitas ELi uue eelarve

    Euroopa Parlament andis eile lõpliku kinnituse Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvele, mis teeb võimalikuks Rail Balticu ja suurendab lõppeva perioodiga võrreldes märkimisväärselt põllumajandustoetusi Eesti talunikele.

    “Kui me oleks veel viivitanud, kuni detsembrini, oleks see juba parlamendi enda mainet kahjustanud,” ütles Eesti parlamendisaadik Tunne Kelam, märkides, et parlamendi peamised nõudmised on arvesse võetud.
    Kelam ei näe põhjust protsessida ka Eesti põllumajandustoetuste üle, mis ei suurene veel vanade liikmesriikidega võrdsele tasemele. “Siht ei ole ju Euroopa Liidu toetustest järjest enam sõltuvaks muutuda. See rahuldab meid, et saime toetused Rumeeniaga samale tasemele,” ütles Kelam.
    Eile hääletas eelarve poolt 537 parlamendisaadikut, vastu oli 126 ja erapooletuks jäi 19 saadikut. Vastu hääletasid rohelised ja väiksemad ääreparteid, sealhulgas euroskeptikud.
    Eelarve maht on kokku ligi triljon eurot.
    Parlamendil ranged nõudmised. ELi valitsus­juhid jõudsid ELi järgmise seitsme aasta eelarves (perioodiks 2014–2020) kokkuleppele juba tänavu veebruaris, kuid see vajas ka ­Euroopa Parlamendi kinnitust. Parlament ei nõustunud seda andma enne, kui ühelt poolt on klaaritud vana perioodi võlad (sisse makstud summadest ei piisanud võetud kohustuste katteks), teisalt oli parlamendil rida nõudmisi ka uuele eelarveraamistikule.
    Nädal tagasi jõudsid parlamendi ja liikmesriike esindava Euroopa Nõukogu läbirääkijad 16 tundi väldanud kõneluste järel lõpuks kokkuleppele 2014. aasta põhieelarves ja 2013. aasta lisaeelarvetes.
    Uue eelarveperioodi suhtes oli parlamendi üks peamisi nõudmisi, et luuakse komisjon, mis hakkab arutama ja ette valmistama ELi eelarve tulude poole reformi ehk otsima ELile uusi omavahendeid, mis tagaks stabiilsema tuluallika kui liikmesriikide sissemaksed. Viimased on tihti poliitilistes tõmbetuultes. ELi eelarve ühe võimaliku uue tuluallikana on varem nimetatud finantstehingute maksu. Tunne Kelam midagi täpsemat praegu lisada ei osanud, samas ei pidanud ta tõenäoliseks uue Euroopa-ülese maksu kehtestamist.
    “Ei, seda kindlasti mitte,” ütles Kelam.
    Vähem jäikust. Euroopa Parlamendiga peetud läbirääkimiste järel on olulisemaks muudatuseks suurem paindlikkus – edaspidi on võimalik kasutamata jäänud summasid eelarves ridade ja aastate vahel ümber tõsta. Samuti nõudis parlament eelarvesse klauslit, mis näeb ette, et perioodi keskel vaadatakse eelarvekulud üle – nii ei ole kõik seitsmeks aastaks lukku löödud, kuna vajadused võivad selle aja jooksul muutuda.
    Sihipärasem – ELi konkurentsivõimet ja majandusarengut toetav – peab edaspidi olema ka ELi struktuurivahendite kasutus.
    Soome saadik Sari Essayah ütles, et uue eelarveraamistikuga polnud mõistlik rohkem viivitada, sest parlamendi põhinõudmised täideti ning viivitus oleks ELi vahendite kasutajaid jätkuvalt teadmatuses hoidnud. See oleks niigi rasketes majandusoludes ELi vahendite käikulaskmist takerdanud.
    Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit eurot rohkem, kui sinna sisse maksab.
    Petri Sarvamaa tõstis esile Rail Balticut kui ELi järgmise seitsme aasta üht olulisemat transpordihanget. “See looks Euroopa kaardile uue püsiva jälje,” ütles ta. Kui see on valmis, saab edasi kaaluda, kas raudtee ehitust Soome või Peterburi suunal jätkata.
    Euroopa Parlamendi istungi päevakorras on  täna ka eelnõu, mille järgi peaks aastaks 2020 olema ettevõtete nõukogudes vähemalt 40 protsenti naisi. Ettepanek on nii palju lahjenenud, et see puudutab vaid börsiettevõtteid, millel on vähemalt 250 töötajat. Rõhuasetus on sellel, et juhatuse liikmete valik oleks selge ja läbipaistev – kui aga on kaks võrdset kandidaati, tuleks eelistada naist.
    Neljast Soome Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühma liikmest on eelnõu poolt valmis hääletama vaid Sirpa Pietikäinen, märkides, et muidu läheks sada aastat, enne kui firmade juhtkondades ka naiste teadmised ja oskused enam kaalu andma hakkavad. Teised on skeptilised. Samuti tekib küsimus, kas seda ikka peab ELi tasandil reguleerima.
    Kulukas rändamine. Parlament on lõpuks kaalumas sedagi, kuidas lõpetada kulukas ja tülikas kolimine Brüsseli ja Strasbourgi vahel. See läheb aastas maksma 200 miljonit eurot, märkis Essayah. Parlament tahab õigust ise otsustada, kus istungeid pidada, kuid ELi aluslepingud sellist võimalust ette ei näe. Parlamendi põhiseaduskomisjoni arvates tuleks algatada aluslepingute läbivaatus, mis parlamendile sellise otsustusvoli annaks.
    “See on järjekordne näide sellest, kus parlamenti süüdistatakse asjades, mille üle tal ei ole voli otsustada,” ütles Sirpa Pietikäinen. See, et parlamendil tuleb sõita kahe linna vahel, on liikmesriikide otsustada. Piisab vaid ühe riigi vastuseisust, et midagi ei muutuks.
    Padar käsumajanduse vastu. Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padari sõnul on 2014–2020 eelarveraamistikus Eestil kasutada 5,9 miljardit eurot (siit läheb maha Eesti sissemakse ELi eelarvesse). See tähendab 900 miljonit rohkem kui lõppeval perioodil. Kusjuures Eesti põllumajanduse rahastamine kasvab uues eelarves 1,73 miljardile eurole, võrreldes 1,2 miljardi euroga lõppeval perioodil.
    Naistekvootide kohta ütles Padar: “Minu soov oleks, et jääks peale positsioon, mis on liikmesriikidele soovituslik, et see ei ole kohustuslik. Ainult meestekesksed organisatsioonid on ebaefektiivsed ega toimi.”
    Artikli autori viibimist Strasbourgis rahastab  Euroopa parlament.
    Tasub teada
    Õigusloome ja rahaasjad korda
    ELi eelarve suurus on järgmiseks seitsmeks aastaks 960 miljardit eurot kohustuse osas, 908 miljardit maksete osas (2011. aasta hindade juures).Euroopa parlament soovis kutsuda kokku kõrgetasemelise nn omavahendite töögrupi, mille ülesanne oleks ELi sissetulekute süsteemi põhjalik korrastus.Praegune süsteem erandite, kärpimiste, erinevate rahastusallikate ja sõltuvusega liikmesriikide eelarvetest on muutunud liialt segaseks. Töögrupp alustab lähiajal.Parim kasutusviis igale eurole. Tänavu juunis sõlmitud kokkuleppega kindlustas Euroopa Parlament läbirääkimismandaadis välja toodud prioriteedid. Olulisemad neist on pea täielik vabadus tõsta kasutamata rahalisi vahendeid lõppevast aastast järgmisesse ja senisest suurem voli liigutada vahendeid erinevate kulutüüpide vahel, mis on vajalik, et kindlustada iga viimse kui euro parim kasutus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.