Ettevõtlusõpe peab koolis silmad särama panema

Meie ettevõtlushariduses oli suvel tõeline rõõmupäev, kui teadusetendusi andev õpilasfirma Kolm Põrsakest pärjati Euroopa parima õpilasfirma tiitliga. Olles ettevõtlus- ja majandushariduses tegutsenud enam kui 20 aastat, olen veendunud, et ükski võit ei tule tühjalt kohalt ja tippude kerkimiseks peab olema soodne pinnas – laialdane ja tõhus õpe. Praegu on meie koolides noorte mõtlemist ja positiivseid hoiakuid ettevõtluse suhtes kujundanud vaid õpilasfirma programm. See õpetab meeskonnana töötama, aga ka juhtima; nõuab distsipliini ja teistega arvestamist ning harjutab suhtlema erinevate põlvkondadega.

Programmis osaleb igal aastal üha rohkem noori, õpilasfirmasid tehakse kõigis maakondades ja võib olla kindel, et see on muutnud noorte suhtumist ka ettevõtlusesse. Inglaste uuring ütleb, et õpilasfirma programmi läbinud teevad kaks korda sagedamini oma ettevõtteid kui teised, nende ettevõtted on edukamad ja nad on ka paremad palgatöötajad. Nad lihtsalt teavad, mis on ettevõtluses võimalik ja mis mitte.

Muutunud hoiakud. Nüüd on nii majandus- kui ka ettevõtlusõpe leidnud koha uues gümnaasiumi õppekavas. See on selge märk ühiskonna hoiakute muutumisest, kus oma mõju on Euroopa ühisel murel kaduvate töökohtade ja aeglase majandusarengu pärast. Eesti noorte tööpuudus on suur ja paljud lahkuvad, lootuses leida paremini makstud tööd mujal. Majandusmigratsiooni vastu on raske leida rohtu niikaua, kui noored näevad end vaid töövõtjatena ega arvesta võimalust olla iseendale tööandja. Noored õpivad koolis kirjutama CVd, taotlema töökohta, aga enamik ei mõtle sellele, et ettevõtjaks võib saada pea­aegu mis tahes erialal. Kool neid sellele teele üldreeglina ei suuna ja vanemad on enamasti suisa vastu, kui noor tahab ettevõtjaks saada.