• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistika. Pronksiöö vari endiselt transiidi kohal

    Logistikaettevõtjad peavad Eesti kaubaveo kehva seisu põhjuseks kesiseid suhteid Venemaaga, aga värske uuring paneb süü Eesti vähesele esindatusele transiidimessidel ja naaberriirikide madalatele tariifidele. Eelmisel nädalal avalikustatud uuringu järgi on Eesti kaubavedu viimase kümne aastaga vähenenud 14 protsenti, samas on naabrid Läti ja Leedu oma mahte rohkem kui 30 protsendi ulatuses kasvatanud.

    Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas pidas kurvastava tulemuse peamiseks põhjuseks Eesti kaubandusettevõtete senist vähest omavahelist koostööd. Uuringut tutvustanud PWC nõustamisteenuste juht Teet Tender nimetas Läti suureks eeliseks Eesti ees aktiivset osalemist transiidimessidel.
    Logistikaettevõtjad aga ütlevad, et põhjus, miks mahud aina vähenevad, on endiselt Eesti-Vene kehvad poliitilised suhted.
    Majanduslikud ja poliitilised põhjused. “Majanduslikult on Eesti raudteel kaubaveo mahu vähenemise põhjus Venemaa sadamate suur areng, kuid poliitiliselt on süüdi pronksiöö,” sõnas ASi Russian Estonian Rail Services peadirektor Ervin Hasselbach. “Meie endistest terminalidest Venemaal pole pärast 2007. aasta maikuud enam ühtegi vagunit siia lubatud. Tegelikult on see kaubaveo vähenemise põhipõhjus, poliitilistel kaalutlustel ei armastata seda lihtsalt mainida.”
    Autotranspordiettevõtte Kauritel juhataja Marko Novik arvas samuti, et näiteks Läti transiit on ülihästi arenenud just tänu sellele, et nad on väga heades suhetes Venemaaga. “See näitab väga hästi Venemaa mõjuvõimu turul. Riigis liigub transiit täpselt nii hästi, kui heades suhetes nad on Venemaaga. Viimane hea näide tuleb oktoobrikuust Leedust – Venemaale ei meeldinud midagi  Leedus toimuvat ja kohe pandi Leedu piimatoodete import kinni,” ütles Novik.
    Hasselbachi hinnangul liikus Eestist kadunud kaubavedu suures osas Lätti. “See on põhjus, miks nende maht kasvas, mitte enda edukas tutvustamine messidel, nagu armastatakse toonitada. Meie pronksiööeelne põhitegevus on lõpetatud, oleme püüdnud ellujäämiseks otsida partnereid vastassuunast. Kui Eesti ja Venemaa vahelised kõrgema taseme poliitilised suhted oleksid ilusasti paigas, muutuks ka olukord kaubanduses.”
    Kaubanduslik tiivaripsutus. Novik lausus, et mured tekkisid pärast 2007. aastat. “Kui võtsime Aljoša maha, tekkisid meil kohe probleemid. See on valikute küsimus: kas tahame elada sõltumatus Eestis ja süüa siin kama, või supelda rahas ja süüa borši? Tuleb ära otsustada, kumb rohkem meeldib. Kõike ei saa Venemaa süüks ka panna. Kui Eesti on sellest kaubandussuhtest huvitatud, tuleks üritada Vene partneritega kaubanduse mõttes pisut tiiba ripsutada,” sõnas Novik.
    Hasselbach selgitas, et Venemaal kehtib nõukogude aegne n-ö telefoniõigus ehk ühtegi dokumenti Eesti eiramise kohta pole välja antud, kuid luba saata kaupa otse Eestisse ei anta. “Minu meelest hakkas Eesti majanduskriis pihta just Venemaa transiidi- ja transpordiblokaadiga, mis käivitas ahelreaktsiooni,” ütles ta.
    Lootust jagub. Novik soovitab kaubandusettevõtjatel otsida partnereid teiste naaberriikide seast, nagu on teinud Kauritel. “Vaadates, kui palju ehitatakse ümberringi uusi ladusid, ei saaks küll öelda, et kaubanduse olukord nii hull oleks. Need, kes on prioriteedid seadnud mujale kui Vene partneritele, ei ela praegu üldse lootusetult.”
     
     Tasub teada
    Eestil ranged piirangud ja nõrk koostöö
    Kaubavedu Eestis on viimase kümne aastaga vähenenud 14% ja reisijatevedu kaheksa aastaga 12%. Läti ja Leedu on samal ajal kaubamahtu rohkem kui 30% kasvatanud.PwC analüütikute hinnangul on üheks põhjuseks Läti kunstlikult madalal hoitud tariifid logistika- ja transpordiettevõtetele, vastandudes Eesti rangetele piirangutele.Läti mahu suure kasvu taga on analüütikute hinnangul riiklikult rahastatud osalemine rahvusvahelistel transiidimessidel, kus Eesti ei käi.Üheks põhjuseks peeti ka Eesti kehva geograafilist asendit transiidimaana – võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti ääremaa.Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas tõi põhjusena välja Eesti transpordiettevõtete kesise omavahelise koostöö, mida nüüd arendatakse.Poliitilised suhted naabrite, mitte vaid Venemaaga, olid üks tegur olukorra kujunemisel.Eelmisel nädalal Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti konverentsil esinenud ­Raivo Vare pidas transiidiäri olulisemateks probleemideks piirilepingu küsimust, üldist hoiakut sektorile, merevedude ebastabiilsust ja riigieelarve täitmist maksude kaudu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.