Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasvu nimel võib laenata
Riigi laenuvõtmine on positiivne, juhul kui see täidab muu hulgas eesmärki, mis on elanikkonna säästudele suurema tootluse pakkumine. Seeläbi oleks võimalik rahva jõude seisvat raha kasutada riigi majanduskeskkonna parandamiseks. Riik oleks garandiks. Säästude kaotamise oht kaoks ning emotsionaalses plaanis võiks see vähendada ka riigi ja rahva teineteisest eemaldumist.
Riigil peaks olema selge ning ühiskondliku aktsepti saanud prioriteetide nimekiri, mille peale laenuraha kulutada. Majanduse elavdamiseks laenu võtmine on mõistlik.
See ei tähenda, et riik sekkub majandusse. Õigemini, ta küll sekkub, kuid selle eesmärk on ettevõtjatele võimalikult konkurentsivõimelise ning viljaka keskkonna loomine.
Kui riigi laenamise tulemusel paraneb Eesti ettevõtluskeskkond, asutatakse uusi ärisid, luuakse uusi töökohti, mis omakorda suurendavad riigi maksutulu, millest siis makstakse tulevikus pensione ning peetakse ülal kogu sotsiaalsüsteemi, siis see ei lähe vastuollu Eesti liberaalse majanduse kuvandiga ning teenib kõikide ühiskonnagruppide huve ettevõtjatest koduperenaiste ning pensionärideni välja.
Kindlasti on oht, et laenamine (loe: riigi võlakirjade väljalaskmine) võib tulevastes rohkem vasakule kaldu olevates valitsustes tekitada ahvatluse kasutada laenuraha ka jooksvate kulutuste otseseks katmiseks.
Kui riik laenaks raha näiteks spetsiaalselt selleks loodud fondi, siis oleks seda ohtu võimalik vähendada.