Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Lihtsate elamuste aasta
Minu 2013. aasta märksõnaks on lihtsus. Lihtsad maitsed, lihtsad raamatud, lihtsad sportlikud ettevõtmised, lihtsad lood ja looming.
Lihtsuseni jõudmine on kordades raskem, kui asju keerukalt teha, ütles kunagi Steve Jobs. Seda saavutades võib liigutada aga mägesid. Jagan täiesti seda seisukohta.
Pädaste mõisa restorani Alexander kokad teavad seda, miks muidu on restorani neljal viimasel aastal pärjatud Eesti parima tiitliga. Mahlakas tursk, siirupised vahtraõied ja oblikatarretis on maikuust pärinevad maitseelamused, mida pole suutnud lüüa seni ükski teine Eesti restoran. Nende juhtlause “Lihtne luksus” ei ole ainult sõnakõlks, sellest ka juhindutakse.
Sama lihtsa, ent meeldejääva elamuse pakkus RMK Teatripiknik matka, teatrietenduse, puu istutamise ja erinevatest töötubadest osa võtmise võimalusega ning aasta alguses loetud Bear Gryllsi raamat “Mud, Sweat and Tears” ehk “Muda, higi ja pisarad”.
Viimane on mees, kes Discovery Channelis jooksnud sarjaga “Ultimate Survival” seiklushimulistele, kaasa arvatud minule, närvikõdi ja ellujäämisõpetusi pakkus. Sama tegi ta ka raamatuveergudel, rääkides enda lapsepõlvest, pereelust, sõjaväes teenimisest ja Mount Everesti otsa ronimisest. See on tõeline inspiratsiooniallikas kõigile, kel plaanis oma Everesti vallutada.
Paar kuud tagasi täiesti juhuslikult Kunstihoone Galeriisse sisse astudes sain ka unustamatu näituseelamuse osaliseks. Sattusin klaasikunstnik Ivo Lille näitusele “Cool Glass/Klaaskuul”. See klaasist lihvitud lihtne ilu on siiani silme ees. Niisamuti pakkusid teise suure elamuse Kumus üleval olnud Irving Penni tööd. Tema portreed, moefotod ja vaikelud olid tabavad.
Ka võlus mind Eesti disainerite looming, mis mitmel pool silma hakkas – Kärt Ojavee helendavad padjad, Monika Järgi vaibakollektsioon Pohl, Bio:loogilise:Kella kellamehhanismidest valmistatud geniaalsed ehted ja Ene Raua disainitud linnupette lusikad on ainult mõned näited.
Ja film “Gravitatsioon” – kaks näitlejat, suur ja otsatu taevalaotus, kaasahaarav lugu ning suurepärane teostus tegid sellest tõelise 2013. aasta filmipärli. Ei mäleta, et oleksin tänavu küüsi mõnda teist filmi vaadates istmesse surunud ja nii loole kaasa elanud kui seda jälgides. Loodan, et 2014. aasta tuleb sama lihtsaid, ent geniaalseid elamusi pakkuv.