- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soe ilm vähendas elektri tootmist ja tarbimist
Vähenemise peapõhjuseks võib pidada keskmisest soojemaid ilmastikuolusid - keskmine õhutemperatuur oli eelmise aasta novembriga võrreldes kraadi võrra soojem.
Novembris toodeti Eestis elektrit kokku 962 gigavatt-tundi ehk ühe protsendi võrra vähem kui möödunud aasta novembris.
Elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest jäi novembris aastatagusele tasemele, moodustades kokku 119 gigavatt-tundi. Toodang biomassist ja biogaasist kasvas 11 protsenti, kuid hüdro- ja tuuleelektrijaamade toodang vähenes vastavalt 30 ja viis protsenti.
Eesti elektrikaubanduse eksport kasvas möödunud aasta novembriga võrreldes ühe protsendi 471 gigavatt-tunnini, millest 455 gigavatt-tundi läks Lätti. Eksport Soome moodustas 16 gigavatt-tundi. Elektri kaubanduslik import kahanes aastases võrdluses 17 protsenti 184 gigavatt-tunnini. Pea kogu import pärines Soomest.
Lätis toodeti novembris elektrit kokku 471 gigavatt-tundi ehk 18 protsenti vähem kui 2012. aasta novembris. Elektritoodangu vähenemise oluliseks mõjuriks oli Daugava jõe madal veejuurdevool, mistõttu kahanes Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi kogutoodang aastataguse perioodiga võrreldes 70 protsenti. Elektritoodang Riia koostootmisjaamades suurenes seevastu ligi kolm korda. Elektri tarbimine vähenes Lätis kolm protsenti, moodustades kokku 621 gigavatt-tundi. Lätis toodetud elektrienergia kogus suutis katta 76 protsenti siseriiklikust tarbimisest ning elektribilansi puudujäägiks oli 150 gigavatt-tundi.
Leedus vähenes elektritoodang aastases võrdluses 16 protsenti 219 gigavatt-tunnini. Tarbitud elektrist suudeti kodumaise toodanguga katta vaid 24 protsenti ning novembrikuu kokkuvõttes kujunes Leedu elektribilansi füüsiliseks impordiks 684 gigavatt-tundi. Puuduolev elektrienergia imporditi 55 protsendi ulatuses kolmandatest riikidest.
Baltikumi elektrienergia puudujäägiks kujunes 556 gigavatt-tundi, mis kasvas aastatagusega võrreldes 25 protsenti. Novembrikuu defitsiit moodustas Balti riikide kogutarbimisest neljandiku. Baltikumi puudujääk kaeti 31 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest, import kolmandatest riikidest moodustas 69 protsenti.
Eestis tarbitud elektrist osteti elektribörsi NPS päev-ette turult keskmiselt 86 protsenti, toodetud elektrist müüdi sinna ligi 91 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 30 ja viis ning Leedus 82 ja 36 protsenti.
Põhjamaades vähenes elektri tootmine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti ja tarbimine ühe protsendi võrra. Hoolimata Rootsi, Norra ja Taani elektribilansi ülejäägist, kujunes Põhjamaade summaarne elektribilanss siiski 242 gigavatt-tunni ulatuses negatiivseks. Elektri puudujääk kaeti impordiga Saksamaalt ja Venemaalt. Mullu samal ajal eksportisid Põhjamaad 888 gigavatt-tundi elektrienergiat.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele