EL vaatab üle oma kliima- ja tööstuspoliitika

"Lõpuks ometi hakkame rohkem tähelepanu pöörama ka tööstusele," oli volinik rahul. Ilma tugeva tööstuseta pole Euroopal ka tugevat majandust ega töökohti.

Eile sai kinnitust, et erinevalt 2007. aastal Euroopa Liidus kokku lepitud kliimakavast, aastaks 2030 liikmesriikide tasandil taastuvenergia osas enam siduvaid eesmärke ei seata.

"Kogemus näitab, et see lõhub siseturu, ega taga eesmärgi saavutamist kõige efektiivsemal viisil," põhjendas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile Brüsselis, miks komisjon sellise ettepaneku tegi.

Siduvad eesmärgid siiski jäävad, kuid seda Euroopa Liidu kui terviku tasandil. See jätab liikmesriikidele rohkem võimalusi erinevate tehnoloogiate vahel valida. Kesktasandil jääks sihiks vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 2030. aastaks 1990. aasta tasemelt 40% võrra. Siduvaks eesmärgiks jääb kesktasandil ka  siht suurendada taastuvenergia osakaal  energiatarbes 27%-le.

"See on oluline signaal investoritele, kes vajavad selgeid pikaajalisi sihte," ütles Barroso.

Keegi ei keela liikmesriikidel ise oma eesmärke seada ja soovi korral ka taastuvenergeetika toetamist jätkata. Peaasi, et toetused vastaksid ELi riigiabi reeglitele, lisas ta.

Siiski vajavad rohelise energia toetussüsteemid, mis on turule suuri moonutusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid toonud, Euroopa tasandil enam ühtlustamist, nentis eile energiavolinik Günther Oettinger.

Paketis sisaldus ka heitmebörsi parandamise palan ning ettepanek kildagaasi osas, mis üritab ühe mütsi alla koondada osade liikmesriikide tugeva vastuseisu ja teiste riikide huvi uue energiaallika kasutuselevõtu vastu.

"Me ei ole naiivsed, sarnast tööstust nagu USAs meil kildagaasist ei saa, kuid kui on potentsiaali, peab olema võimalus uuringuid teha," ütles Oettinger, märkides, et EL teeb ettepaneku kehtestada kesktasandil minimaalne reeglistik. Näiteks keskkonnanõuete osas.

Kliimavolinik Connie Hedegaard end lööduks ei tunnistanud, nentides, et eesmärkide seadmisel tuleb ausaks jääda.

"40% siht on realistlik ja ikkagi ambitsioonikas eesmärk," ütles ta, lisades, et EL ei kaota ka globaalse liidri rolli, kuna on lähenevate oluliste globaalsete kliimakohtumiste eel esimesena oma plaanid välja öelnud.

Üheaegselt uue energia- ja kliimakavaga avaldas Euroopa Komisjon eile ka ettepanekud "Euroopa tööstuse renessansiks". Sest energia hinnast on saanud tõsine Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ohustav tegur.  USA ja Venemaaga võrreldes on elektrienergia Euroopa tööstusele kaks korda kallim ning gaasi hinnas on vahed kolme-neljakordsed.

Terasetootja Arcelor Mittal suuromanik kirjutas sel nädalal ajalehes Financial Times, et kui tal oleks Euroopas niisama odav elekter kasutada kui USAs, võiksid firma kulud aastas miljardi euro võrra väiksemad olla.

"Komisjoni ettepanek on kompromiss, mis ei võta piisavalt arvesse energia hinna mõju Euroopa konkurentsivõimele," kommenteeris Soome energiafirma Fortum asepresident Esa Hyvärinen. "Kesktasandil seatud sihid ja tugisüsteemid tõstavad asjata energia- ja kliimapoliitika hinda, mille maksavad lõpuks kinni Euroopa energiatarbijad ja maksumaksjad."

Komisjon avaldas paketiga koos ka ülevaate, millest liikmesriigiti tegelikult elektrienergia lõpphind kujuneb.

"Kliimapoliitikal on selles väga väike osa," nentis Hedegaard. Põhiosa on maksudel.

Tööstusvolinik Tajani tööstusrevolutsiooni peamine eesmärk on teadvustada, kui lai on tegelikult tööstuse roll riikide konkurentsivõime ja stabiilse majandusukasvu tagamisel.

Euroopas on Tajani arvates seni liiga palju tähelepanu pööratud finantssektorile ja teenustele ning liiga vähe reaalmajandusele ja tööstusele. Samas moodustab tööstustoodete eksport 80% Euroopa ekspordist ning annab 80% Euroopa innovatsioonist.

Tööstuspaketis on rida ettepanekuid, mida oleks Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks võimalik ära teha Euroopa tasandil. Mitmed ettepanekud puudutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete äritegevuse lihtsustamist ning meetmeid, mis parandaksid nende juurdepääsu kapitalile.

ELi uuest eelarveraamistikust on võimalik kasutada 100 mld eurot eesmärkide rahastamiseks, mida saab kasutada firmade konkurentsivõime tõstmiseks. Esmakordselt saab neid vahendeid nüüd kombineerida ka programmi Horizon teadus- ja arendustegevuse rahadega.

Eile avalikustatud ettepanekud on Euroopa Komisjoni panus märtsis toimuvale tippkohtumisele, kus arutelude keskmes on Euroopa tööstuspoliitika. Siht on tõsta tööstuse osakaal praeguselt 15,1 protsendilt 2020. aastaks vähemalt 20%-le Euroopa Liidu SKPst.

Autor: Ave Lepik, Sirje Rank