• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi: käibemaksureform toetab ausat konkurentsi

    Rahandusministeerium täiendas lähtuvalt presidendilt ja huvigruppidelt kogutud tagasisidest käibemaksuseaduse eelnõu seletuskirja analüüsiga, mis selgitab käibedeklaratsiooni lisa olulisust käibemaksupettuste vähendamisel.

    See aitab tagada kõigile ettevõtetele võrdsemad konkurentsitingimused ja ohjab varimajanduse levikut, vöidab ministeerium pressiteates. Samuti on esitatud kompromissettepanekuid, näiteks võimalus arveid summeerida.
    „Selle reformiga toetame ausat konkurentsi ettevõtluses ning liigume kaasaegse, digitaliseeritud ja automatiseeritud suhtluse poole käibemaksu kontrollimisel,“ selgitas rahandusminister Jürgen Ligi. „See on ettevõtjale turvaline, võimaldab kiiremat käibemaksu tagastust ning vähendab ettevõtete tarbetut tülitamist maksuameti poolt, kuna informatsioon on kättesaadav elektroonselt.“
    Käibedeklaratsiooni lisa pakub teada olevatest lahendustest kõige optimaalsemat tasakaalu käibemaksupettuste takistamise ning ettevõtete halduskoormuse suurendamise vahel. Selle kasutusele võtmine kõigi valdkondade ettevõtetele ning kõikidele kaupadele ja teenustele  hoiab ära võimaluse liikuda pettuse eesmärgil oma tegevusega teise sektorisse.
    Seaduseelnõu on täiendatud lähtuvalt tehtud ettepanekutest ja arutlustest ettevõtjate esindajatega. Seades käibedeklaratsiooni lisa esitamise piiri 1000 eurole tehingupartneri kohta, ei koormata väiksemaid ettevõtteid, sest ligi 40 protsenti ettevõtetest ei pea käibedeklaratsiooni lisa esitama.
    Ajendatult presidendi, Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ja Teenusmajanduse Koja märkusest on eelnõusse lisatud, et kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud ei pea deklareerima lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- või kutsetegevusega. Samuti arvestati turismiettevõtjate ettepanekut jätta käibedeklaratsiooni lisal  kajastamata reisiteenuste erikorra alusel väljastatud  arvete andmed. Lisaks on kavas anda ettevõtjatele üleminekuks kuus kuud aega ning kuni 2015. aasta lõpuni on võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes.
    Eelnõu on saadetud riigikogu rahanduskomisjonile ja seni eelnõu kohta arvamust avaldanud huvigruppidele, tagasisidet oodatakse 3. veebruariks.
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.