Kuidas teha õiguslikku auditit?

Auditi põhjal teeb ostja ostuotsuse ja müügilepingusse lisatakse tingimused avastatud riskide maandamiseks. Ostja teadmised äriühingu kohta põhinevad õigusliku auditi käigus ülevaadatud dokumentidel ja saadud teabel.Tuleb arvestada, ostja pole kohustatud äriühingut ega müüdavat osalust kontrollima. Seda, et ostja pidi olema puudusest enne müügilepingu sõlmimist teadlik, peab tõendama müüja. Seega on müüja huvides tõendada, et ostja kontrollis äriühingut ja müüja andis talle enne müüki piisavalt infot puuduste avastamiseks.

Müüjale on kasulik fikseerida müügilepingus, et ostja oli kohustatud enne ostu õigusliku auditi läbi viima, ostjale anti äriühingu kontrollimiseks piisavalt teavet ja dokumente ning olulised puudused lepingus üles loetleda.

Millist infot ja dokumente võiks müüja ostjale õigusliku auditi läbiviimiseks esitada? Ostja ei pea saama piiramatut ligipääsu kõigele. Hindamaks, millist infot tasub ostjale avaldada, tuleb kaaluda järgmisi asjaolusid:

1. Nagu öeldud, vabaneb müüja vastutusest ulatuses, milles ta ostjat puudustest informeeris. Samas, sõltuvalt tuvastatud riskidest (nt varasemad vaidlused ettevõtte poolt toodetud kaupade defektsuse üle, tegevusloa kaotamise risk, maksuriskid, trahvi saamise riskid vms) võib ostja ostusoovist sootuks loobuda, müügihinda alla kaubelda või müügilepingu tingimusi karmistada.

2. Sageli on ostjaks äriühingusse investeeringu tegemisest huvitatud konkurent. Kui konkurent lõpuks investeeringut teha ei soovi, võib ta õigusliku auditi käigus saadud teavet konkureerivas ettevõttes ära kasutada ja sellega müüja huvisid kahjustada.Näiteks oskusteavet, infot klientide, tarnijate, hindade ja palkade kohta. Samuti võib konkurentidele info avaldamine ja selle kasutamine konkurendi poolt kvalifitseeruda konkurentsi kahjustavaks kokkuleppeks või tegevuseks, mis on kriminaalkorras karistatav. Näiteks konkurent hakkab oma toodete ja teenuste puhul kasutama sama hinnakujundust ja kahjustab sellega turgu ning ausat konkurentsi.Seetõttu tuleks sõltuvalt tehingu olemusest ja suurusest läbirääkimistel kasutada konkurentsiõiguse spetsialisti ja infot kontrollitult avaldada. Soovitatav on allkirjastada konkurendiga kokkulepe sätestamaks, et tehingu ära jäämise korral ei tohi ta saadud infot  konkureerivas ettevõttes kasutada ja sellele rakenduvad sanktsioonid.

3. Ostjale info edastamisel tuleb arvestada ka seda, et äriühingul võib olla lepinguga pandud või seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Näiteks ei tohi mõne lepingu sõlmimise fakti või selle sisu kolmandatele isikutele avaldada. Sama lugu on isikuandmetega. Andmete konfidentsiaalsuse säilimiseks tuleks ostjaga sõlmida enne talle dokumentidele ligipääsu andmist konfidentsiaalsusleping, milles sätestada sanktsioonid juhuks, kui ta saadud andmeid peaks avaldama või kasutama.

4. Veel tuleb leida optimaalne lahendus, kuidas ostjale esitatavat infot süstematiseerida ja millises mahus seda avaldada. Näiteks on n-ö suure hulga ebaoluliste dokumentide hulgast ostja nõustajail mittevastavuste tuvastamiseks raske olulist välja selekteerida. Reeglina on protseduur selline, et ostja saadab nimekirja dokumentidest, mida ta soovib ja esitab müüjale küsimusi.Seetõttu tuleb hoolikat kaaluda, millisele infole ostja ligi lubada.