Kasahstanil plaan Eesti sadamad hüljata

Aasta lõpuks plaanib Kasahstan väidetavalt kulud ja transiidiriskid alla tuua ja ekspordi läbi Eesti lõpetada. Põhjuseks peetakse Kasahstanil kasvanud konkurentsi venelastega. Lisaks valitseb ka ebakindlus maksukeskkonna osas, Venemaa plaanib aastast 2015 tõsta kütteõli makse.

Batumi terminali operaatoriks on Kasahstani riigile kuuluv energiaettevõte KazMunaiGas. Termnali praegu kaasajastatakse ja see peaks pärast tööde lõppu olema võimeline vastu võtma  80 000 tonnise kandevõimega tankereid praeguse 40 000 tonni asemel.

Kasahstan tootis mullu 3,7 miljonit tonni kütteeõli, millest kolm miljonit tonni eksporditi, peamiselt läbi Läänemere sadamate.

Eesti Sadamate liidu juhi Viktor Palmeti sõnul võib olla tegemist ühe konkreetse ettevõtte tehinguga. Samuti nentis ta, et ei ole sellest teemast midagi kuulnud. “Eks see teema puudutab rohkem sadamaoperaatoreid, neid firmasid, kes tegelevad naftatransiidiga. Veetakse ju küll läbi sadama, kuid sadam kui üksus iseenesest transiidi planeerimisküsimustega nii väga ei tegele. Sellega tegelevad nõndanimetatud naftaterminalid,” märkis Palmet.

Samuti ei osanud ta kommenteerida võimalikku Kasahstani 700 000 tonnise naftatransiidi lõppemise mõju neile ettevõtetele ja Eesti sadamatele. “Ma ausalt öeldes ei saa aru mida tähendab, et Kasahstan lõpetab? Kunagi ei planeeri vedusid ju Kasahstan või Venemaa või kes iganes. Vedusid planeerivad firmad ja ma ei usu, et Kasahstani riik või keegi oma firmade äriplaanidesse ja logistikasse niivõrd sekkub, et otsustab läbi milliste riikide viiakse nende firmade kaupu. Tavaliselt nii ei tehta ja seepärast on see mulle ka väga ebamäärane küsimus kommenteerimiseks,” rääkis Palmet.

Ta lisas, et võibolla on mõni Eesti firmadest seotud Kasahstani firmaga, kes on otsustanud, et läbi Eesti terminali enam kaupa ei vea, sest tema tarbijad asuvad kohas, kus tal pole mõtet enam üle Läänemere vedada. “Kui selle Kasahstani firma tarbijad asuvad näiteks kuskil lõunamere piirkonnas, sellisel juhul on tal kasulikum vedada ju läbi Batumi või Musta mere. Näiteks teravili liigub ju väga erinevaid teid pidi, näiteks läbi Novorossiiskii, kui lõpptarbija asub sealkandis,” rääkis Palmet.

Majandusministeeriumi pressinõunik Rasmus Ruuda märkis e-kirjas, et hetkel on veel liiga vähe infot selleks, et mõju kohta sadamatele ja ettevõtetele mingeid  järeldusi teha.