Puhkepäev. Puust ja punaseks: eesti avangardi ABC

Tartu arst Margus Punab on Eesti avalikkuses ilmselt üks tuntumaid kollektsionääre Enn Kunila kõrval. Tuntust kogutakse ikka ei millegi muu kui oma kunstikogu eksponeerimise ehk näitusetegevusega. Kunstikogu põhjal on võimalik näitust teha aga ainult siis, kui see kogu on järjepidev ja koguja sihikindel.

Suurmeistrite teosed. Kunila ja Punabi kunstikogud on peaaegu kardinaalselt erinevad. Turvalise sajandialguse klassika asemel koosneb Punabi kogu 20. sajandi teise poole eesti avangardist, vaieldamatult kõige olulisematest nimedest nagu Tõnis Vint, Malle Leis, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu.

“Avangardi aabits” käsitleb sellest tormilisest perioodist 1960ndate lõpu ja 1970. aastate alguse aega, perioodi, mil ellu astus värskelt kooli lõpetanud uus põlvkond teisiti mõtlevaid kunstnikke.

Iga eesti avangardi kunstikogu üks vaieldamatumaid tähti on Tõnis Vindi tööd. Punabi kogust eksponeerib näituse kuraator Gregor Taul oskuslikult kolme teost kunstniku eri loomeperioodidest. Veel õpingute ajast, 1964. aastast pärinev “Tööstusmotiiv”, pärast kooli lõpetamist valminud “Vaikus” ning Vindi kõrgperioodil tehtud “Lamav naine” aastast 1973.

Tundlikud teemad. Eesti popi A ja O on Malle Leis oma vohavate lillemaalidega. Plakatlikult mõjuvad motiivid haakuvad hästi popkunsti taotlusega reklaami- ja ajakirjandusmaailmaga ühte sammu käia, kuigi see oli nõukogude kultuuris peaaegu olematu nähtus.

Leisist erinevat popikäsitlust pakub hiljuti meie hulgast lahkunud Andres Toltsi varane looming 1960ndate lõpust. “Bioloogia”, mis on paariks “Botaanikale”, käsitleb kontseptuaalselt seksuaalsuse teemat ühiskonnas, kus igasugune selline teemapüstitus oli taunitud. Sellele sekundeerib näiteks Albert Trapeeži ehk Lapini “Sex” 1972. aastast. Väga heaks võib pidada ka valikut Kaljo Põllu töödest.

 

“Avangardi aabits”

Viljandis Kondase Keskuses, Pikk 8, ViljandiNäitus jääb avatuks kuni 4. juunini