Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtted otsivad võimalusi paroolide asendamiseks
Peagi võib oma kontodele sisse logida pelgalt arvutit vaadates.
“Parool, nagu me seda täna tunneme, peab kaduma,” sõnas Intel Security tehnoloogiajuht Michael Fey.
Kuna paroolide lahtimuukimised on üha tavalisem nähtus, on ettevõtted sunnitud leidma uusi viise oma kasutajate tuvastamiseks ja andmete turvamiseks, märgivad turvaeksperdid.
Kuniks aga paroolid ei kao veel nii peagi ajaloo hõlma, on ettevõtted hakanud eksperimenteerima erinevate kasutajate tuvastamise viisidega, sh näotuvastuse ja biomeetriliste võimalustega nagu sõrmejäljed, hääl või isegi kindlad käitumismustrid.
“Meie seadetes on nii palju sensoreid, mis võivad kinnitada sinu isiksuse tõesust, seega ei ole enam mingit vajadust paroolide kui ajaloolise jäänuki järele,” sõnas Fey.
Inteli omanduses olev McAfee panustab suurelt biomeetrilistele tuvastusviisidele, millel on märkimisväärne roll online turvalisuses.
McAfee LiveSafe programm tuvastab Inteli Ultrabooki sülearvutites kasutaja nende näo ja hääle järgi.
Intel plaanib käesoleval aastal laiendada oma biomeetrilise tuvastamise viise erinevates sektorites.
Israeli turvafirma BioCatch kasutab “nähtamatut” biomeetrilist tuvastamist, mis tähendab seda, et kasutajatel ei ole aimugi, et neid jälgitakse ning tuvastatakse nende indetiteet analüüsides nende käitumist.
Ettevõte keskendub praegu finantsinsitutsioonide võrkude ja tehnoloogiafirmade pilveruumi infrastruktuuri turvamisele.
BioCatch loob iga oma kliendi kasutaja kohta käitumisprofiili, jälgides nende konkreetseid käitumismaneere. Süsteem jälgib näiteks seda, kuidas inimene hoiab oma mobiiltelefoni, kuidas nad interneti lehekülge loevad jne.
Andmete turvaliseks säilitamiseks salvestab BioCatch oma klientide kasutajate andmed, kuid ei tea samas, kellele konkreetne profiil kuulub. Kliendid aga teavad oma kasutajaid, kuid neil ei ole samas ligipääsu nende käitumisprofiilidele. Seega peaksid häkkerid murdma sisse mõlema organisatsiooni süsteemidesse, mõistmaks käitumisandmeid, mis on samuti krüpteeritud.