Miks Leedu Eestist mööda kihutab?

Tema hinnangul areneb Leedu Eestist kiiremini, sest reageerib väljakutsetele aktiivsemalt. Möödumise märkidele on tema sõnul juba pikka aega viidatud. Ta juhtis tähelepanu tänavu veebruaris ERRile antud Indrek Neivelti intervjuule, milles Neivelt märkis, et Eesti majandus ei arene ning on juba seitse-kaheksa aastat sama koha peal. Toona lisas Neivelt, et riigikontroll tuletas juba 2013. aastal meelde, et Leedu majandus on sisemajanduse kogutoodangult inimese kohta Eestist mööda läinud.

Eestlased on liiga ülbed ja enesekindlad. Eesti põhihäda on tema hinnangul selles, et eestlased on ehk liiga kindlad, liiga ülbed ja pole vaadanud, mis meie ümber toimub. Ta lisas, et tegelikult ei ole me need kõige targemad ja õigemad olnud, mida me oleme ise ja meile on sisendatud. "Me pole üldse jälginud, kuidas meil tegelikult läheb," selgitas Vitsur. "Kõik negatiivsed signaalid oleme ära selgitanud, et see on selle süü ja see selle süü ja see ei sõltu meist, aga tegelikult sõltub tunduvalt rohkem."

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei ole Leedu kiires arengus miskit muud kui madal hinnatase. "Ostujõult Leedus, Poolas, Eestis või Soomes on eestlane endiselt paremas seisus, sest meie sissetulekud on nominaalis suuremad," kommenteeris Ligi. Küll aga nentis ta, et tõsi ta on, et Leedu on paar viimast aastat kiiremini liikunud.

Sulling: Euroopaga võrreldes läheb Eestil hästi. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling lausus aga, et Euroopa taustal läheb Eestil kui ka Leedul hästi, kuna nii kaasmaalaste kui lõunanaabrite ostujõud läheneb samm-sammult ja kindlalt Euroopa keskmisele. Sulling selgitas, et nominaalväärtuses moodustab Leedu majanduse kogutoodang inimese kohta 85% Eesti omast. Leedus on tootmine ja teenused odavamad kui Eestis ning see väljendub ka ostujõus.

Sama lugu on tema hinnangul ka palgatasemega: keskmine netopalk oli Leedus eelmise aasta viimases kvartalis 67% Eesti keskmisest palgast ehk keskmine eestlane saab leedulasest 250 eurot rohkem kätte. "Leedulaste ostujõud on suurem vaid tinglikult ja vaid kodumaiste toodete ja teenuste puhul. Importtoodete puhul on eestlase ostujõud selgelt parem," märkis minister.

Mängima hakkab rahvaarvu muutus. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing peab aga Leedu ostujõu kasvu statistiliseks imeks. "Eks ta natuke statistiline ime on, sellepärast, et nüüd hakkab mängima osalt kõigis nendes riikides rahvaarvu muutus. Kuna Läti ja Leedu rahvaarv on oluliselt kahanenud ja numbrid tuleb ümber arvutada, siis saab lihtsalt uued näitajad," selgitas Josing. Teiseks põhjuseks peab ka tema Leedu madalamat hinnataset.

Josing hoiatas, et lähiaastatel tuleb andmebaasides päris palju segadust uue rahvastiku andmebaasi ja vigade ümbervaatamise tõttu. Sisuliselt hindab ta aga kolme Balti riiki suhteliselt sarnasteks.

***