Ohusignaal majandusele

"Kui Eesti majanduse olukord välismõjude tõttu ootamatult halveneb, võib see väga kiiresti viia laenumakseprobleemideni erasektoris. See omakorda võib nõrgendada pankade finantsseisu," põhjendas rangemaid nõudeid Eesti Panga asepresident Madis Müller. Tema sõul teevad Eesti majanduse ja panganduse haavatavaks eelkõige meie majanduse väiksus ja avatus, kuid ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete tagasihoidlikud säästud, mis on Euroopa keskmisest väiksemad.

"Ohtlik on ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna märkimisväärset osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid," vihjas ta ilmselt muu hulgas kasvavale laenumullile Rootsis, kus selle kasvu pidurdamisega ollakse suures hädas.

Naabrite suur mõju

Alates 2014. aasta algusest on Euroopa Liidus kehtinud pankadele ühtne kapitalinõue, kuid lisaks sellele võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aastatel 1997-2013 kehtis Eestis 2 protsenti kõrgem kapitali miinimumnõue. Eesti Panga hinnangul on Eestis vaja jätkata kõrgema nõudega, sest panganduse süsteemne risk ei ole vähenenud.

Pidurdamatult kasvav Rootsi laenumull

Rootsis kavas majapidamiste võlakoormus pidurdamatult, mis ohustab nii Rootsi kui ka Eesti finantssüsteemi stabiilsust.

Üheks Rootsi kuhjuva võla põhjuseks on, et väga vähesed laenuvõtjad maksavad tagasi laenu põhisummat - piirdutakse vaid intressimaksete tasumisega. Nii on rootslaste võlakoormus kerkinud juba 370 protsendile majapidamiste kasutada sissetulekut.

Et riske vähendada, on Rootsi pangad pannud seljad kokku. Paari nädala eest intervjuus agentuurile Bloomberg ütles SEB panga juht Annika Falkengren, et pangad arutavad ühesuguste suuniste kokkuleppimist, mis sunniks laenuvõtjaid võlakoormat vähendama. "Arutame, kuidas vähendada võlakoormust alla 70%-le elamispinna maksumusest," ütles Falkengren. Kõrge võlakoormuse probleemile lahendust otsides loodab Falkengren vältida olukorda, kus tingimuste karmistamine ühes pangas paneb kliendid konkurendi juurde pagema. Nii nagu juhtus Balti riikides 2009. aastal, mil pangad ei koordineerinud tegevust ja kokkuvõttes oli tagajärjeks suurem kriis, ütles Falkengren.

Pikka aega püüdis Rootsi keskpank kõrgemate baasintressimääradega laenamist ohjeldada, seades kriitikute sõnul Rootsi majanduse sel moel deflatsiooniriski. Makromeetmed nagu laenulae kehtestamine, suuremad riskikaalud eluasemelaenudele, rangemad nõuded laenude amortiseerimiseks jne pole seni laenuvõtmise tempot ohjeldanud. Nüüd on keskpank sunnitud deflatsiooniriski tõrjumiseks baasintressi määra langetama ning kolm nädalat hiljem näitab värske statistika majapidamiste laenukoormuse kasvu kolme aasta kiireimas tempos, vahendas Bloomberg. Juunis lisandusid laenud aastatagusega võrreldes 5,4% tempos, mis on kiireim näit 2011. aasta novembrist, teatas läinud nädala lõpus Rootsi statistikaamet.