Logistika. Nõudluse vähenemine kogub tuure

12. august 2014, 00:00

Ehkki Eesti suuremaid ekspedeerijaid DSV Transport kasvatab käivet majanduse langusest hoolimata, ettevõtte juht Jaan Lepp pööret paremuse poole ei näe.

ASi DSV Transport juhataja Jaan Lepp ütles, et eelmise aasta lõpus tehtud unistuste plaan nägi tänavuseks aastaks ette 8%-list kasvu. Esimese poolaasta järel peab aga leppima 3%-lise kasvuga. Erilist paranemislootust Eesti majandusele, mis tooks kaasa ka mahtude hüppelise kasvu ekspedeerimis­äris, ei näe Lepp ka aasta teises pooles.

Kuidas läks esimene poolaasta DSV Transpordi jaoks? Kehvemini, kui ootasime. Oluliselt rahulikumalt, kui planeerisime.

Kui palju kasvu planeerisite? Unistuste plaani tegime eelmise aasta lõpus ja see nägi ette 8% kasvu. Praeguses olukorras peame leppima 3% kasvuga. See on umbes miljon eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Võime kindlalt öelda, et olime plaanide tegemisel liiga optimistlikud. Lootsime mitmele asjale, mida tegelikult ei juhtunud.

Millele te lootsite? Kõigepealt lootsime, et Euroopa ja Skandinaavia majandus toibuvad kiiremini. Juhtus vastupidi. Kindlasti ei teinud me oma prognoose selle pealt, et Eestis on esimese kvartali majandus negatiivne. Kindlasti ei teinud me prognoose selle pealt, et geopoliitiline situatsioon slaavi keeli kõnelevates riikides muutub dramaatiliselt.

Ise hindame olukorda siiski positiivselt, et suutsime sellises olukorras ikkagi kasvada.

Kas nõudluse vähenemine on ka teenuse hindu mõjutanud? Kindlasti on mõjutanud. Käib väga kõva konkurents kõigi kaubavoogude pärast. Konkurents on üks viimaste aastate kõvemaid ja kliendile see väljendub hindade languses.

Kui palju on hinnad langenud? See on väga erinev. Drastiline piirkond on Ukraina. Nad devalveerisid oma valuuta ning ekspordi- ja impordihinnad muutusid kohe drastiliselt.

Nõudluse vähenedes on turul ressurssi üle jäänud ja hinnaliikumised on ühesuunalised – järjest kliendisõbralikumad. Kohati on aga hinnad juba väga kummalised. Kui Tallinnast Riiga maksab taksosõit 220–230 eurot, siis 24 tonni (täiskoorma) kauba viimine Riiga on ainult 190 eurot, olukorras, kus mõistlikud otsesed kulud on 250 ­eurot. See on veidi ebanormaalne olukord. Kliendid on ilmselt rõõmsad, kuid tootmisharule tervikuna see kindlasti hästi ei mõju.

Kas nõudluse vähenemine  jätkus ka teises kvartalis? Kindlasti jätkus. Nõudluse vähenemisega lähiajal peaks kõik arvestama.

Seega ei olnud Eesti esimese kvartali majanduslangus juhus ja langus süveneb? Ei taha seda välja öelda, kuid tundub, et nii on. Mina ei näe küll, et lähiajal keeraks paremuse poole. Võtame kas või Rootsi majanduse, mille kohta lugesin, et teise kvartali kasvu ennustus on null. Soome majandus on niigi languses.

DSV Transpordi palgakulud on kasvanud 5–6% aastas. Kas palgakulu kasv püsib? Jah, oleme mitme aasta jooksul hoidnud sellist taset.

Seega jääb palgakasv teil tänavu 5–6% juurde? Pigem arvan, et jääb väiksemaks, sest mahud ju vähenevad.

Mis lähiaastatel mõjutab ekspedeerimisäri? Kõige suurem muutus on meretranspordis väävli­direktiivi jõustumine. Keegi ei tea, mis päriselt juhtub, aga arvan, et mõne põhimõtte senises logistikas lööb see segamini. Seni ei ole ükski laevafirma oma uusi hinnanumbreid veel välja öelnud – kõik alles planeerivad ja mõtlevad – kas minnakse uue kütuse peale, kas ehitatakse laevad ringi või saadetakse laevad üldse mujale. Uued hinnad  Rootsi,  Soome, Taani,  Saksa  ja Inglismaa liinidel on kõigile väga suur väljakutse.

Teine lähiaja suur mure on, kuidas väheneva kasumimarginaaliga efektiivsemalt majandada, et ellu jääda. Trend on, et  kasumimarginaal tuleb iga aasta natuke alla, ja seetõttu pead olema efektiivsem, et hakkama saada.

Kus on efektiivsus peidus, kus toimub raiskamine? Igal pool natuke. Kui võtta meie kontor ja mitu saadetist suudab inimene käsitleda ning kui palju suudetakse Taani kontoris, siis on endiselt väga suur vahe sees. Eestis korraldab DSV ühe kontoritöötaja kohta keskmiselt 200 saadetise liikumist kuus. Kolleegidel Skandinaaviast on see number 250–260 – ruumi efektiivsuse suurendamiseks on küll ja veel.

Mida nad Taanis teisti teevad, et suudavad rohkem? Eks seal on rida ajaloolisi ja kultuurilisi erinevusi, mida kohe üheselt üle võtta pole võimalik.

Soovite endiselt sellel aastal 8% kasvada? Jah, aga seda on juba üliraske täita, kui midagi enneolematut ei juhtu. Aga ma olen rahul, et oleme endiselt kasvutrendis. Ka 3% kasvada on meie suuruse juures hea.

Kust peamiselt oodatud kasvust puudu jäi? Ei realiseerunud Venemaa transiidiga seotud projektid. Venemaa majandusel läheb palju raskemini, kui nad ise ametlikult teatavad. Neid projekte, mida Venemaa partnerid plaanisid, lihtsalt ei tulnud, sest tarbimist ei olnud Venemaal nii palju.

 

Pane tähele

  • Mis mõjutab ekspedeerimisäri lähitulevikus?

Veomahud ei kasva, kuid surve kulude kasvule jätkub– tuleb leida võimalusi muutuda efektiivsemaks, et majandada vähenevate kasumi­marginaalidega.
Laevakütustele kehtestatav väävlidirektiiv – keegi ei tea veel, mis juhtub, kuid senised põhimõtted logistikas muutuvad.
Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt.
Riikide piirangud transiitliiklusele läbi nende territooriumi.
Globaliseerumine – kuidas ja kuhu paigutatakse tootmistegevus ja kas Eestil õnnestub logistilise asukohana atraktiivsust kasvatada, trend näitab, et peagi tekib majanduslik argument tootmine Eestist välja kolida.

Allikas: Ekspedeerimisettevõtted

 

Üks küsimus

  • Kui palju kasvas ettevõtte maht esimesel poolaastal?

Andres Matkur, ASi ACE Logistics Estonia juhatuse liige
Selle aasta kasvuprognoosi oleme teinud konservatiivse –  5% . Loodame lennutranspordi olukorra mõningast stabiliseerumist ja jätkuvat turu keskmisest kiiremat arengut maanteetranspordis. Ladustamise ja tollivormistuse plaanides oleme tagasihoidlikud, eeldame sarnast tulemust võrreldes varasema aastaga. Esimene poolaasta möödus vastavalt plaanitule, teenistuse kasv + 4% võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Harri Rästas, ASi CF&S Estonia tegevjuht
Esimesel poolaastal oli kasv, kuid natuke alla ootusi (täpseid protsente ei soovi avaldada). Üks põhjus oli kindlasti CF&Sile ebamugav konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, mis paneb surve alla meie tegevuse CIS-riikide turul.

Janek Saareoks, ASi Schenker tegevjuht
Omanik ootab alati kasvu ja eriti kasumi kasvu, seega meie prognoos peab alati kasvu ette nägema. Plaanisime kasvu 10% lähedale ja oleme seda ka peamistes sektorites saavutanud. Kuid klient on väga hinnaablas ja otsitakse kõige odavamaid lahendusi. Lendamine on praegu luksus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. August 2014, 18:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing