Juunis avaldasid mahukad auditid nii riigikontroll kui ka riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjon, mille liige Aivar Riisalu avaldas pärast lõpparuande tutvustamist, et Venemaalt ligi pool VEB Fondi külmutatud raha kätte saanud isikud on teada. Aga see teave on kaitsepolitseiameti poolt tunnistatud riigisaladuseks.

Salapärase isiku otsingul. VEB Fondi võlausaldajate, Eesti ettevõtjate hulgas ringles info, et salastatud on suure tõenäosusega andmed, mis puudutavad isikut, kes käis Peterburis võtmas välja osa rahast, mille sai VEB Fondi kaudu kätte Vene viinakompanii TSL International.

Nüüd soovivad VEB Fondi sertifikaadiomanikud salastatud teabe testimisavalduse menetlemisel tutvumiseks välja nõuda, et tõendada esitatud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.

“Vastav teave omab kohtuasja lahendamisel otsest tähendust. Riigikontroll on aruandes tuvastanud, et Venemaalt saadi raha kätte Eesti Panga aktiivsel kaasabil kõigi sertifikaadiomanike raha arvel,” seisab sertifikaadiomanike poolt riigikohtule esitatud kaebuse tekstis.

Kahjukannatanud kohtuteel. Kaebajate hinnangul tulnuks enam kui kaks aastat tagasi VEB Fondi asjas tehtud riigikohtu otsuses sertifikaadid kompenseerida vastavalt nominaalväärtusele ning määrata õiglane kompensatsioon aja eest, mil sertifikaadiomanikel polnud võimalik oma vara kasutada. Toona kohus kaebust ei rahuldanud. Samuti kaebasid VEB Fondi võlausaldajad mullu mais sertifikaadiomanikud otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, nõudes riigilt 300 miljoni euro väärtuses kahju hüvitamist.

Sertifikaadiomanike kaebuses riigikohtule märgitakse, et riigi tippametnike ja põhiseaduslike institutsioonide juhtide tasandil planeeritud ja ellu viidud skeemi puhul on tõenäoline, et Venemaal on selle raha kätte saanud sealsed tippametnikega seotud era- või avalik-õiguslikud isikud või asutused. “Mis omakorda kaudse tõendina kinnitab ka asjaolu, et vastavast rahast pidi mingi osa jõudma ka Eesti era- või avalik-õiguslike isikuteni,” lisatakse dokumendis.

Uurimiskomisjoni hinnangul üllatusi loodetust vähem. Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni juhi Rainer Vakra hinnangul ei tuleks riigisaladusega kaitstud dokumentide avalikustamisel välja uut informatsiooni. Tema sõnul on need dokumendid salastatud vaid seetõttu, et kaitsepolitsei soovib kaitsta algallikaid.

Vakra väitel tuleks täieliku info saamiseks – kuidas ja kelle vahel VEB Fondist lahti külmutatud kümned miljonid dollarid jagunesid – teha koostööd Vene luurega. “Kahjuks peame täna ütlema, et kui meil õnnestukski sealt need paberid saada, siis me suhtuksime väga skeptiliselt nende tõepärasusse. Isegi kui tunduks, et need on sellest ajastust pärit,” lisas Vakra.