• Jaga lugu:

    Vene tolliliidul oht kokku variseda

    Kuna Kasahstan ja Valgevene ei kavatse loobuda Euroopa Liidu toidutoodangust , toetamaks Venemaa kehtestatud sisseveokeeldu, ähvardab ühtset tolli- ja majandusliitu tagasilöök, kirjutab ärileht  Vedomosti.

    Nii keeldus Valgevene president Aleksandr Lukašenka toetamast Venemaa toiduainete sisseveokeeldu lääne riikidest. „Kui meil on vaja poola õunu, siis ostame, kuid mitte Venemaa jaoks, vaid siseturule,“ teatas Lukašenka oma kodulehel. „Kui on vajalikud mingid saksa delikatessid, samuti soetame need sisemiseks tarbimiseks. Kui meil on vaja midagi ümber töödelda, siis ostame ja töötleme ümber,“ lisas Lukašenka.
    Samas kinnitas ta, et kindlasti ei hakka importtoiduained läbima Valgevenet transiidina Venemaale, sest vastava lubaduse andis Lukašenka Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Samas Valgevene statistikaameti andmetel on 2014. aasta viie kuuga Venemaale veetud 1,7 mln dollari eest valgevene sidruneid, 183 000 dollari eest valgevene banaane, 37 000 dollari eest valgevene ananasse, 1,8 mln dollari eest valgevene pähkleid (kookose, brasiilia, mandli) jne
    Teine Venemaa partner ühtses tolliliidus Kasahstan hoiab Valgevenega ühte. Riigi presidendi Nursultan Nazarbajevi pressiteenistus teatas, et toiduainete sisseveokeeld on Venemaa ühepoolne meede ega eelda teiste riikide kaasamist – ei tolliliidu ega ühte majanduspiirkonna riike.
    Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov aga möönis vaid, et Venemaa on tolliliidu partneritega vastastikuses sõltuvuses ning koordineerib õigeaegselt kõiki oma tegevusi.
    Euraasia majandusliit
    Venemaa kehtestatud sisseveokeeld ei lähe vastuollu ei tolliliidu ega ühtse majanduspiirkonna reeglitega, selgitas Gaidari Instituudi analüütik Aleksandr Knobel. Tema selgitusel võetakse selliseid otsuseid ühiselt vastu vaid sügava integratsiooni korral, mida praegu ei ole.
    Tõsi, aastast 2015 peaks tööle hakkama Euraasia majandusliit, mis on tolliliidu ja ühtse majanduspiirkonna lõimumise järgmine tase. Kuid Venemaal, Valgevenel ja Kasahstanil puudub endiselt ühtne kaubanduspoliitika ning Venemaa ühepoolsed otsused triivivad aina kaugemale võimalusest luua tegelikult ühtne tolliliit, selgitas Knobel.
    Kõrgema majanduskooli professor Aleksei Portanski arvab, et teatud transiidi kasvule läbi Valgevene sulgeb Moskva tõenäoliselt silma. Tema sõnul saab Lukašenka aru, et geopoliitiliselt on Euraasia majandusliit Kremlile liiga oluline ning mängib sellele. Kuid seni on majandusliidu projekt, vaatamata allkirjastatud lepingutele, siiski nõrgas olekus. Portanski hinnangul on Moskva nõudmisel liiga kiiresti läbitud eelnevad integratsioonistaadiumid. Sisuliselt pole loodud isegi tolliliitu ühtse kaubanduspoliitikaga.
    Valgevene ja Kasahstan on juba korra varem keeldunud ühinemast Venemaa kaitsemeetmetega, mis kehtestati Ukraina kaupadele. Vedomosti allikate sõnul saigi Venemaa toona õiguse tegutseda liidu raames iseseisvalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.