- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,16%5 971,3
- DOW 300,09%42 211,14
- Nasdaq −0,42%19 463,32
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,6
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,16%5 971,3
- DOW 300,09%42 211,14
- Nasdaq −0,42%19 463,32
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene tolliliidul oht kokku variseda
Nii keeldus Valgevene president Aleksandr Lukašenka toetamast Venemaa toiduainete sisseveokeeldu lääne riikidest. „Kui meil on vaja poola õunu, siis ostame, kuid mitte Venemaa jaoks, vaid siseturule,“ teatas Lukašenka oma kodulehel. „Kui on vajalikud mingid saksa delikatessid, samuti soetame need sisemiseks tarbimiseks. Kui meil on vaja midagi ümber töödelda, siis ostame ja töötleme ümber,“ lisas Lukašenka.
Samas kinnitas ta, et kindlasti ei hakka importtoiduained läbima Valgevenet transiidina Venemaale, sest vastava lubaduse andis Lukašenka Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Samas Valgevene statistikaameti andmetel on 2014. aasta viie kuuga Venemaale veetud 1,7 mln dollari eest valgevene sidruneid, 183 000 dollari eest valgevene banaane, 37 000 dollari eest valgevene ananasse, 1,8 mln dollari eest valgevene pähkleid (kookose, brasiilia, mandli) jne
Teine Venemaa partner ühtses tolliliidus Kasahstan hoiab Valgevenega ühte. Riigi presidendi Nursultan Nazarbajevi pressiteenistus teatas, et toiduainete sisseveokeeld on Venemaa ühepoolne meede ega eelda teiste riikide kaasamist – ei tolliliidu ega ühte majanduspiirkonna riike.
Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov aga möönis vaid, et Venemaa on tolliliidu partneritega vastastikuses sõltuvuses ning koordineerib õigeaegselt kõiki oma tegevusi.
Euraasia majandusliit
Venemaa kehtestatud sisseveokeeld ei lähe vastuollu ei tolliliidu ega ühtse majanduspiirkonna reeglitega, selgitas Gaidari Instituudi analüütik Aleksandr Knobel. Tema selgitusel võetakse selliseid otsuseid ühiselt vastu vaid sügava integratsiooni korral, mida praegu ei ole.
Tõsi, aastast 2015 peaks tööle hakkama Euraasia majandusliit, mis on tolliliidu ja ühtse majanduspiirkonna lõimumise järgmine tase. Kuid Venemaal, Valgevenel ja Kasahstanil puudub endiselt ühtne kaubanduspoliitika ning Venemaa ühepoolsed otsused triivivad aina kaugemale võimalusest luua tegelikult ühtne tolliliit, selgitas Knobel.
Kõrgema majanduskooli professor Aleksei Portanski arvab, et teatud transiidi kasvule läbi Valgevene sulgeb Moskva tõenäoliselt silma. Tema sõnul saab Lukašenka aru, et geopoliitiliselt on Euraasia majandusliit Kremlile liiga oluline ning mängib sellele. Kuid seni on majandusliidu projekt, vaatamata allkirjastatud lepingutele, siiski nõrgas olekus. Portanski hinnangul on Moskva nõudmisel liiga kiiresti läbitud eelnevad integratsioonistaadiumid. Sisuliselt pole loodud isegi tolliliitu ühtse kaubanduspoliitikaga.
Valgevene ja Kasahstan on juba korra varem keeldunud ühinemast Venemaa kaitsemeetmetega, mis kehtestati Ukraina kaupadele. Vedomosti allikate sõnul saigi Venemaa toona õiguse tegutseda liidu raames iseseisvalt.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele