Kuidas aru saada lõpu algusest?

Praegune pulliturg on kestnud 2009. aastast ning isegi optimistlikumad investorid on muutumas ettevaatlikuks, sest langus on ühel hetkel lihtsalt vältimatu. Millel peaks aga investor silma peal hoidma, et aru saada, kui asjad hakkavad hapuks minema?

1. Rallid vaibuvad kiiresti. Viimastel nädalatel pole tugevad ühepäevased rallid suutnud kanda kinnitada ning nädalases võrdluses ollakse ikkagi pigem nullis tagasi. Teine probleem on see, et aktsiad on tõusnud väikeste kauplemismahtude juures. Tavaliselt väikeste kauplemismahtude rallid ei suuda kaua vastu pidada. Täpselt selline seis on augustis, kus turud võivad ühel päeval tugeva ralli teha, kuid järgmisel olla juba miinuses või vaevu nullis. Üleminekul pulliturult karuturule on suured rallid tavapärased. Tähelepanu tasub pöörata olukordadele, kus kõva ralli muudab päevasiseselt kurssi. See on tugevalt negatiivne märk.

2. Tehnilised tasemed. Tüüpiliselt on n-ö liiva sisse tõmmatud joon 200 päeva liikuv keskmine, millest on peaaegu läbi vajunud nii Dow Jonesi tööstuskeskmine kui ka Standard & Poor’s 500 indeks. Kui see peaks juhtuma, võite kindlad olla, et institutsionaalsed investorid asuvad aktsiaid müüma. Teine oluline tase on S&P 500 1900 punkti. Sellest tasemest läbikukkumine oleks taas märk, et pulliturg on läbi saamas. Paljud turuosalised usuvad, et sellest tasemest läbi kukkudes, eriti kui kukkumine on tugev, võib USA Föderaalreserv aktsiatele appi tõtata. Olgu see siis turge üles rääkides või koguni ostudega turge toetades.

3. CCT (Cook Cumulative Tick) on juhtiv indikaator, mis ennustab aktsiaturgude hinnamuutusi. Pullituru korral näitab indikaator positiivseid numbreid enne, kui hinnad tõusevad. Selle aasta mais hakkas CCT näitama, et hinnad peaksid kukkuma, kuid selle asemel need hoopiski rallisid. See on loonud väga suure lahknevuse indikaatori näitajates. Viimati nägi Cook sedavõrd suurt erinevust aastatel 1987, 2000 ja 2007. Siit väike mäluharjutus – mis juhtus neil aastatel USA aktsiaturgudel? Teine näitaja on NHNL (New-High/New-Low), mille lahknevus on samuti suureks paisunud. Kuigi aktsiahinnad tõusevad, saavutab üha vähem ja vähem aktsiaid 52 nädala tipu. Tippe saavutavad aktsiad on aga tihti tundmatud ja väiksemad firmad. See põhimõtteliselt tähendab, et turg läheb kõrgemale, kuid varem rallit vedanud aktsiad ei löö selles kaasa.

4. Korrektsioon. Kaks aastat on mööda läinud ilma ühegi 10% korrektsioonita. Pärast 2012. aasta suve on kõik langejad piirdunud ühekohalise langusprotsendiga. Ajalugu aga näitab, et varasematele ebanormaalselt väikeste korrektsioonidega perioodidele on järgnenud tugevad, üle 20% korrektsioonid. Näiteks aastal 2006 ja 2007 taandus S&P 500 indeks napilt alla 10 protsendi. 2008. aastal järgnes sellele 49% langus. Korrektsioonid on üldjuhul turule tervendavad, sest likvideerivad üleliigse ja lasevad turul taas kasvu teed minna. Mida väsinum on turg, seda rohkem aega kulub korrektsioonile.

5. Tsükliline eripära. Vaadates ajalukku, siis pulli- ja karuturud on käinud tsüklitena. 1982. aasta augustist kuni 1987. aasta augustini kestnud pulliturg pidas vastu viis aastat. 2002. aasta oktoobris registreeriti põhi ning 2007. aasta oktoobris tegi toonane pulliturg tipu. Mõlemad pulliturud lõppesid üle 35% korrektsiooniga. Praegune pulliturg tähistas viiendat sünnipäeva märtsis. Tegu on pikima ralliga enam kui 30 aasta jooksul, mis on suurendanud aktsiate koguväärtust 15 triljoni dollari võrra. Ajaloost saab õppida, sest ajalugu on tarkadele järelduste tegemiseks.

Need ohumärgid ei tähenda aga, et pulliturg oleks kohe läbi saamas. Paljud eksperdid ei ennusta sellele lõppu niipea ning sügisel võivad turud isegi tõusta. Kuid mulli ilminguid on praegu rohkem kui üks ja me ei tea, kas see mull lõhkeb pauguga või sisiseb tühjaks paari kuuga. Hoidke silma peal suurtel päevastel langustel, kui kauplemismaht on keskmisest oluliselt suuremad. Siis on selge, et meelestatus on muutunud.