Odava töö lõpp

Virkebau sõnul on Eestis suur töö teha haridusel, sest praegu on äärmiselt nõrk ettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste omavaheline koostöö. "Häbematult suur kasutamata reserv on ettevõtete vaheline koostöö. See kõik suurendaks lisandväärtust ja võimaldaks maksta kõrgemaid palkasid tulevikus. Me oleme vastu järsule maksutõusule, mis pühiks meie sektori mõne aastaga siit maailmast," rääkis ta ja tõdes, et suurim probleem on ettevõtjate usaldamatus.

Produktiivsust tuleb tõsta

LHVs töötav majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul aitaks miinimumpalga tõusule kaasa produktiivsuse kasv kõigis suuremates sektorites: töötlev tööstus, kaubandus, ehitus, transport ja turism. Kõige kriitilisem on produktiivsuse kasv töötlevas tööstuses ja selle eksportivas osas, sest eksportiva osa produktiivsus ja eksportiva tööstuse suurus määravad ära riigi maksebilansi.

"Me ei saa minna niimoodi, et tõstame sisemaises teenindavas sektoris palgad vudinal tuhandeni ja eksportiv tööstus ei tule järgi. Võimalused produktiivsust tõsta sõltuvalt majandusharust on täiesti erinevad," kõneles Vitsur.

Eelkõnelejaga nõustus Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, kes märkis, et kui rääkida pikast perspektiivist, tuleb rääkida, milline on Eesti majanduse kasvuvõimekus, mis on Eestil tänu ühisele turule tema hinnangul olemas. Samas tõdes ta, et ei tasu unistada sama kiirest kasvust nagu 2000ndate aastate alguses või buumi ajal.

Ta vastandus ka Neivelti ideele, et ei ole hullu kui miinimumpalga tõusuga mõned ettevõtted pankrotistuvad. "Kui me tahame väga kiiresti hüppeliselt kasvama hakata, siis see üldjuhul tähendab mingisugust tagasilööki," ütles Kaasik ja lisas, et see paneks tugeva löögi alla väga paljud ettevõtted, mis ei asu keskuste lähedal.

"Siis on valiku koht - kas tõesti tahame piitsapoliitikaga need ettevõtted välja suretada ja ütleme, et neil ei ole õigus siin maailmas vegeteerida. Loomulikult tootlikkust tuleb tõsta, sest see on võtmesõna, kuidas kasvu saavutada," kõneles Kaasik.

Rohkem usku enese harimisse