“Päeval paistab päike, öösel kumab kuu, olen ise väike, kuid mu jõud on suur,” kõlas Eesti kirjaniku Vladimir Beekmani lastejuttude tegelaskuju Aatomiku moto. Just sellisena paistab väljastpoolt Eestit ka kaitsepolitsei. Mainekas nädala­kiri Newsweek USAs nimetas Eesti kaitsepolitsei üheks Euroopa juhtivaks vastuluureagentuuriks.

Vigadest saavad eelised. Niisugust tunnustust tuleb selles saladuslooriga valdkonnas harva ette. FSB rünnak kinnitab seda omal äraspidisel moel. Tillukese Eesti eriteenistused on Putini Venemaale pinnuks silmas. Kuigi Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja Vladimir Veitmani tabamine võis kodumaal jätta mulje eriteenistuse nõrkustest, paljastas see ühtlasi Vene luurajate töövõtted, aga ka näiteks kõige kallima ressursi ehk agendijuhid Valeri Zentsovi ja valenime taha peitunud nn illegaali Sergei Jakovlevi. Neid aastate jooksul välja koolitatud ning agendivõrku ehitanud professionaale ei saa enam Eesti liitlaste vastu kasutada. Need tabamised on viinud spioonideni ja kuritegude ennetamiseni ka mitmes teises riigis. Teisisõnu, Eesti on oma apsud pööranud kõvaks valuutaks.

Eesti eriteenistusel on aga veel üks üllatav relv. Võrreldes teiste riikidega on kaitsepolitsei reaktsioon vigadele olnud pigem ebatraditsiooniline – toimunu on suuresti avalikustatud. Muidugi ei selgu kõik üksikasjad, kuid sündmuse enda avalikuks tulek on autoritaarsusega harjunud Venemaal pehmelt öeldes vähetõenäoline. Seetõttu võib idanaabri ebameeldivalt segadusse ajada, et ka sellistes tingimustes saavutab Eesti edu.

Ebatraditsioonilised võtted. Ühtlasi saadeti avalikustamistega Vene eriteenistustele selge sõnum – ärge ronige meie mängumaale.

Naabri vaenulikule teenistustele oli see kindlasti solvav, et ülbe kääbus näitas hiiglasele koha kätte.  Näiliselt ebatraditsioonilisi võtteid kasutas kapo ka viimati, kui kutsus loetud tunnid pärast sündmust pressikonverentsi kokku. Kõrvalt vaadates vähemalt kahel eesmärgil – öelda oma versioon esimesena, mis tähendab kommunikatsioonisõjas võitu, sest teine pool peab hakkama esitatud väiteid ümber lükkama.  Seejuures pole kapole oluline mitte niivõrd sõnumi edastamine ­Venemaale, kuivõrd Eestis ja Lääne liitlaste hulgas. Teine põhjus on Eston Kohveri heaolu. FSB plaane teadmata pole ka selge, kas, kuhu ja kui pikaks ta võinuks kaduda, kui Eesti poleks sellest teatanud.

Kuigi piiril toimunud operatsioonis kavaldas FSB kohaliku kaitsepolitsei üle, on vastureaktsioonist plusspunkti teeninud kapo. Osa relvi on FSB-l käest võetud.