Puhkepäev. Maailma loodusimed kohtuvad Matsalus

Tuleval kolmapäeval algab järjekordne Matsalu Loodusfilmide Festival. Praegu viitab sellele vaid suur plagu Lihula mõisa küljel ning info koduleheküljel. Tegelikult on üritus mastaapne ja töö selle õnnestumise nimel käib. “Palju on teha, aga natuke ikka aega leian,” kostis festivali direktor Tiit Mesila nädala alguses Äripäeva kõnele vastates, endal kaks arvutit ees, kus ta jooksvalt kirjadele vastas ning korraldusliku poolega tegeles.

“Üldise ülesehituse poolest festival eelmistest festivalidest ei eristu. Sel korral saabus ainult hulga rohkem filme – peaaegu topelt võrreldes eelmise aastaga, kokku üle 400. Muidugi suur osa läks esimesel valikul välja, kuna ei vastanud reglemendile. Võistlusprogrammi pääses 29 filmi,” rääkis Mesila.

Kuudepikkune eelvoor. Võistlusprogrammi pääsenud filme näidatakse kolmapäevast pühapäevani Lihula kultuurimaja suures saalis, väiksemas ehk peeglisaalis aga näeb infoprogrammi ehk paljusid linateoseid, mis rahvusvahelise žürii ette ei jõua.

400 on väga suur number, kaua korraldusmeeskond neid läbi vaatas? “Aprillis hakkas filme laekuma, kokku tegelesime nendega augusti lõpuni ja siis kuulutasime programmi välja,” märkis Mesila. Festival toimub tänavu juba 12. korda, selle aja jooksul on filme saadetud kokku 80 riigist. Neist seitse lisandus tänavu. Mesila elavnes, rääkides, et üks film tuli Aasias asuvast Ida-Timorist, mis alles sel sajandil taasiseseisvus. Linateos räägib sealsetest näkineidudest ehk naistest, kes sukelduvad mereandide järele.

Võistlusprogrammis on kokku filme 17 riigist. Tuntud dokumentaalmaade  – Saksamaa, Austria, Prantsusmaa – kõrval näiteks ka Islandi, Poola, Ungari ja Brasiilia linateoseid.

Filme näeb ka loomaaias. Huvi festivali vastu on olnud suur. “Inimeste arvu me ei tea, teame külastuste arvu seanssidel, see on ikka tuhandetes. Arvan, et kokku osales eri üritustel eelmisel aastal umbes 8000 inimest,” rääkis Mesila.

Lisaks Lihula filmiprogrammile, kuhu ka tänavu oodatakse ohtralt publikut, on üleval veel näiteks fotonäitused ning kavas seansid ka Haapsalus ja Tallinnas. Just, esimest korda on võimalik festivalist osa saada ka pealinnast lahkumata. “Tallinna Loomaaia uues loodushariduskeskuses on uhke kinosaal – seal näeb filme juba eelseanssidena reedest (tänasest – toim). Sisse saab loomaaiapiletiga, midagi eraldi maksma ei pea.”

Suurest festivali laienemisest Mesila ei unista. “Filmide arv on mõnevõrra suurem, aga festivali formaat on juba välja kujunenud ja jääb nii ka edaspidi.”

 

12. Matsalu Loodusfilmide Festival

17.–21.09 Lääne–Eestis, Lihulas, Haapsalus ja TallinnasFestival on nime saanud Matsalu rahvuspargi järgi, mis on Euroopa üks suurimaid linnukaitsealasi.Filmid võistlevad festivalil kahes kategoorias: loodus ning inimene ja loodus.Lisaks filmidele on laupäeval, 20. septembril Lihula mõisas Fotopäev, kus lisaks näitusele toimuvad erinevad õpitoadPilet: 2 eurot, pass 10 eurotLaupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibusswww.matsalufilm.ee

 

Festivali direktor Tiit Mesila soovitused

“Wawata topu – Ida-Timori ­näkineiud” (Ida-Timor, 33 minutit) 18.09 kl 17Wawata Topu (naissukeldujad) on neli põlvkonda naiskalureid Adara külas Ida-Timoris. Film jälgib nende naiste igapäevaelu ja tegemisi.

“Suur konnakotkas – lind nagu ei keegi teine” (Poola, 55 minutit)19.09 kl 13Poolas suure konnakotka päästmise projekti käigus üle võetud film linnuharuldustest ja nende uurijast.

“Aedniksipelgad” (Jaapan, 49 minutit)19.09 kl 13Aedniksipelgad on põllumajandusega tegelnud 50 miljonit aastat. Nad on loonud keerulise ühiskonna, kus igaühel on konkreetne roll: saagikoristus, kandmine, teedeehitus jne.

“Elukarusell – viljapuuaed” (Saksamaa, 52 minutit)20.09 kl 11Aastaring vanas viljapuuaias. Näeb tüüpilisi aiaelanikke, nagu puukoristaja, põldhiir, orav või hirv.

“Õde-venda igavesti” (Norra, 75 minutit)20.09 kl 15.00Õde-vend Magnar ja Oddny pole kunagi lahkunud oma lapsepõlvekodust. Nad peavad peretalu, nagu seda tegi mitu põlvkonda enne neid.