- OMX Baltic0,18%317,89
- OMX Riga0,43%965,1
- OMX Tallinn0,08%2 206,15
- OMX Vilnius0,28%1 497,98
- S&P 5001,14%7 637,76
- DOW 300,61%51 778,04
- Nasdaq 1,69%26 418,3
- FTSE 1001,19%10 816,14
- Nikkei 2251,83%65 309,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,01
- OMX Baltic0,18%317,89
- OMX Riga0,43%965,1
- OMX Tallinn0,08%2 206,15
- OMX Vilnius0,28%1 497,98
- S&P 5001,14%7 637,76
- DOW 300,61%51 778,04
- Nasdaq 1,69%26 418,3
- FTSE 1001,19%10 816,14
- Nikkei 2251,83%65 309,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erakinnisvara turg seiskumas
TASUB TEADA
Ehitusettevõtete kindlustunne oktoobris halvenes ja on oluliselt alla pikaajalist keskmist. Tellimuste portfell on jätkuvalt kõhnuke ja 41% ettevõtetel on tellimusi tavapärasest vähem. Paremini on tellimustega varustatud elamuehitus ja vähem on tellimusi rajatiste ehitajatel. Keskmiselt on ehitajatel tellimusi 3,1 kuuks, mis on küll alla pikaajalist keskmist, kuid sama tase eelmise aastaga ja oluliselt parem tase kui kriisiaastatel. Töötajate arv sesoonsetel põhjustel sektoris järgnevatel kuudel väheneb, kuid seda just rajatiste ja mitteeluhoonete ehitamisel, elamuehitus võtaks hea meelega kvalifitseeritud tööjõudu juurdegi.
Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud ja on halvem pikaajalisest keskmisest. Kindlustunnet hoiab madalal tagasihoidlik nõudlus nii sise- kui eksporditurgudel. Olukord on halvem kui eelmise aasta oktoobris. Lähema 3 kuu jooksul toodangu maht oluliselt ei muutu. Töötajate arv sektoris on kerges langutrendis ja ka toodangu müügihinnad võivad pigem langeda kui tõusta.
Allikas: konjunktuuriinstituut
Teenindusettevõtetest on kinnisvarafirmade kindlustunne negatiivne ja seda eelkõige viimasel 3 kuul müügi pidurdumise ja kehvema nõudluse tõttu.
Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul on kinnisvaras tegelikult natuke ülekuumenemist. Kiire hinna- ja pakkumiste tõus on muutnud osa tarbijaid ettevaatlikuks, mistõttu ei osteta nii aktiivselt. Selline muutus on kui korrektsioon kiires kasvus. "Usun, et lähikuud on kinnisvaras rahulikud ja mitte nii aktiivsed," ütles Josing.
Ostjad vaatavad Josingu hinnangul pigem kvaliteeti, mistõttu pole enam buumitingimustele omast nn lihtsat müüki. Kindlasti ei haara keegi kinni esimesest võimalusest. "Väga palju kaalutakse ja kasutatakse ka omafinantseeringut," ütles Josing. "Otsused on palju rohkem argumenteeritud ja kaalutletud."
1Partner Kinnisvaragrupi tegevjuht Martin Vahter ütles, et kinnisvarabüroodele tegelikult ei meeldi, kui kinnisvarahinnad kasvavad: kui hinnad kasvavad liiga kiiresti, siis kaovad ostjad. Senine hinnatõus on pidurdunud, kuna Vahteri sõnul on rohkem pakkumisi. Varasem nõudlus on saanud vastupakkumise. "Ega kinnisvara majandusest tervikuna väga ei erine: kui majanduses ei lähe hästi, siis ka kinnisvaras mitte," lausus ta.
Uus normaalsus
Vahter rõhutas, et senine hinnatõus on valdavalt olnud ikkagi Tallinna korteriturul. "Eramute puhul pole buumi olnud, ei ole läinud paremaks ega halvemaks. Hinnakasv on olnud, aga mitte nii järsk [kui korteriturul - toim]," ütles Vahter. Tema sõnul on pigem saabunud nn uus normaalsus, kus Tallinna tehingute arv tõmbus umbes 20% tagasi.
Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ütles, et kinnisvarast huvituv auditoorium on pikki aastaid harjunud sellega, et turg kihutab korraliku nn Ameerika raudtee stiilis üles ja alla, kuid 2014. aasta lõpuks oleme kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi jõudnud seisaku perioodi, mis võib kesta isegi aastaid. "Seisak ei ole siinkohal mainitud negatiivse alatooniga, sest näiteks 600-700 korteriomandi tehingut kuus Tallinnas hoiab turu piisavalt tervena, kus ostjate ja müüjate huvid ning võimalused on piisavalt tasakaalus," selgitas Reino.
Reino sõnul peavad turuosalised harjuma tegutsema stabiilsetes oludes, kus ei pea järjepidevalt tegema panuseid kas turu kasvu või kukkumise peale. Kinnisvarasektori esindajad ise vajavad ärevate aastate ja kuude järel rahunemise perioodi, et targalt ja läbimõeldult edasi tegutseda. Tema hinnangul osutuvad võitjateks need, kes suudavad parimate äriõpikute järgi tegutsedes valida nupukaid lahendusi ning ehitavad oma kinnisvaraäri üles pikaajalist perspektiiviga. "Kiirelt rikastuda lootvad taksojuhid ja muud hakkajad tegelased peavad oma aega kinnisvaraturul veel mitu aastat ootama," lausus ta.
Turg ostjate poole kaldu
Reino teatel on turg praegu faasis, kus seisavad nii hinnad kui tehingute mahud. Kinnisvaraturu üldist tervist arvestades pole see tema sõnul paha seisund. "Äri on võimalik ajada, ülekuumenemist pole karta, arendajad pingutavad ostjate tähelepanu pärast ning ostjatel on valikut," ütles ta. Kui turg on kuhugi üldse kaldu, siis pigem ostjate poole ning müüjad peavad suurenenud konkurentsis vaeva nägema, arvab Reino.
Reino sõnul on kinnisvaraturg traditsiooniliselt aasta lõpus olnud aktiivne, millele järgneb kerge nõksak allapoole jaanuaris. Tema teatel pole põhjust arvata, et ka sellel aastal nõudlus kukub novembris ja detsembris oluliselt võrreldes näiteks septembri tulemustega. "Ja teistpidi, kui "jõuluks koju" ostude tulemusena statistiline kasv ka tuleb, siis ainult selleks, et stabiliseeruda uuesti aasta alguses," lausus Reino.
Hetkel kuum
Vahter prognoosib järgnevat kolme kuud tagasihoidlikumana, mille põhjus on sesoonsus. Näiteks detsember on tavaliselt tagasihoidlik, kuna ligi kaks nädalat on inimesed turult n-ö eemal. "See jätab kinnisvarasektorile jälje," lisas ta.
Josingu sõnul plaanib oktoobriküsitluse põhjal järgneva 12 kuu jooksul väga vähe tarbijaid osta kinnisvara: 2% hindavad tõenäosust suureks, 3,5% peab ostu küllaltki võimalikuks. Ligi 88% ütleb, et kinnisvaraost on täiesti ebatõenäoline.
Majanduses tugev sisenõudlus
Kui tarbijatest väike osa plaanib kinnisvara soetada, siis jaekaubanduses on suund teine. EKI teatel paranes jaekaubandusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ja seda eelkõige parema müügiprognoosi tõttu. Viimase 3 kuu müük on läinud antud sesooni kohta hästi: 45% kauplusi suurendas käivet, 33% käive ei muutunud ja 20% käive kahanes. Hästi on müük läinud kodukaupu pakkuvatel kauplustel (koduelektroonika, mööbel, ehitusmaterjalid jne) ja jätkub ka kaubanduskeskuste ning kaubamajade hea ärikonjunktuur. Suuremas osas garderoobikauplustes jäi müük samale tasemel.
Aasta lõpukuud on tavapäraselt olnud jaekaubandusele head müügikuud ja nii ka sellel aastal. Müügi suurenemist järgnevatel kuudel prognoosib 44% kauplusi ja müük väheneb 22% kauplustel. Rahulikum on aastalõpp aiakaupu ja ehitusmaterjale pakkuvates kauplustes ja müük suureneb kõige enam kaubanduskeskustes, kaubamajades, suurtes marketites.
Tarbijate kindlustunne viimase kuuga natuke parenes ja püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel. Paranesid Eesti ja oma pere majandusarengute ootused ning tööturu hinnang. Säästuplaanid ei muutunud.
Perede rahanduslik olukord pole viimase 3 kuu jooksul oluliselt muutunud ja püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel. 42% peredest suudab säästa, 50% kulutab nii palju kui teenib ja 7% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.Optimistlikud IT- ja telekomifirmad
Teenindusettevõtetest on kinnisvara kõrval hea konjunktuur IT- ja telekommunikatsioonisektoris. Nõudluse kasvu ootab 36% IT-ettevõtetest ja 46% telekommunikatsiooniettevõtetest. Kõige enam plaanib uusi töökohti luua IT-sektor, kus iga kolmas ettevõte plaanib töötajate arvu suurendada.
Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul kasvab väga kiirelt nii tänavu kui järgmisel aastal kiire mobiilse interneti (4G) nõudlus, mida veab näiteks nutitelefonide arvu kasv. Seema sõnul on nutitelefonide osakaal nende kogumüügis ligi 70% ning jätkab kasvu.
Järgmise 3 kuu müügi kasvuks nimetab Seema kolm allikat: nutitelefonide müügi kasv, 4G nõudluse kasv ja lisateenuste kasutuse kasv.
"Kui me vaatame hinnataset, siis on Eesti jällegi Euroopas esirinnas, nii kõneteenuse kui mobiilse interneti hinnatase on Euroopa madalamaid," ütles Seema. "Arvestades seda, et operaatoritel on vaja investeerida ka mobiilsidevõrgu arendusse, siis tänaselt hinnatasemelt allapoole liikumine ei oleks sektori arengut silmas pidades jätkusuutlik," lisas ta.
Oma valdkonnas näeb nõudluse kasvu ka IT-firma Trinidad Consulting, mis teeb metoodiliselt kasutajakogemuse disaini. "Seoses uute struktuurifondide raha peatse avanemisega võib ilmselt küll oodata, et avaliku sektori nõudlus suureneb," ütles ettevõtte tegevjuht Ander Tenno. Tema hinnangul peaks turg kindlasti kasvama, kuna erasektorist pole märke senise mahu vähenemisele.
Tenno ütles, et on viimastel kuudega palganud kaks töötajat ning lähiajal otsitakse veel üht ettevõttesse, mis annab tööd ligi 20 inimesele.
Tenno sõnul on selge puudus just programmeerijatest, mis tähendab, et uutel keskustel on võimalus inimesi üle osta ja omakorda ajada hindu üles. "Selgelt on tunda olnud, et kui vaadata viimase kahe aasta perspektiivi, siis hinnad on tuntavalt tõusnud. Mitte drastiliselt, aga seda on selgelt näha," lisas ta.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
1
3
Investor Toomase kommentaar
6
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele